Tormakas tee-ehitus aga järjest kiirendab metsade hävimist, kuna soodustab metsatöösturite, uute asunike ning kaevandajate ligipääsu varem isoleeritud piirkondadesse. Eriti raskesti on need trendid mõjunud madalamate piirkondade metsadele. Viimaste uuringute kohaselt on Kalimantani (piirkond Borneo saarel) kaitstud madalike metsad kahanenud aastatel 1985-2001 56% võrra, põhiliselt puidu müümise tulemusena. Alles on alla 33% Indoneesi Borneo saare madalike turbarabadest. Praeguse metsaraie kiiruse juures võib Sumatra ja Kalimantani madalike mets varsti täielikult hävida. Mingit olulist kaitset ei paku ka rahvuspargid ja kaitsealad (Indoneesia säilinud metsadest on kaitse all 21%), näiteks Bukit Barisani Rahvuspargis on 1985-1999 raiutud umbes 2 % metsast ning Gunung Palungi Rahvuspargis aastatel 1999-2002 koguni 9,5 % metsast. Viimastel aastatel on saanud Sunda metsadele suureks ohuks ka troopilistele
Kirjutas raamatu "Põhjamaiste muististe juht" (1836). *Tegelikult liigitati inimkonna ajalugu materjalide järgi juba antiikajal. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) Teda peetakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Hakkas võrdlema erinevate maade arheoloogilisi objekte, märkas muististe juures seaduspärasusi. Sai arheoloogilisteks uurimisteks Taani kuningalt toetust. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7
direktor. Teda on kirjeldatud kui esimest professionaalset arheoloogi. Avaldas 22 aastaselt raamatu, millest sai tema arheoloogilise mõtte peateos. Selles arendas edasi Thomseni kolmeperioodi süsteemi ning rakendas seda Euroopa kohta laiemalt. Sai ka rohkem materjale selle rakendamiseks Põhja-Euroopas. Reisis peaaegu kogu Euroopas ning võrdles sealset materjali. Võrdles seda oma stratigraafilist materjaliga, mis oli saadud Taani turbarabadest ja teistelt aladelt. Ta järeldas, et kogu Euroopa tegi muinasajal läbi kolmeperioodi süsteemi. Prantslane Jacques Boucher de Perthes (17881868). Abbeville tolliametnik ja harrastusarheoloog. Just tänu talle oli põhjust loobuda ideest, et maailm loodi 4004. a. eKr. Ta leidis üheskoos inimeste primitiivseid kivist tööriistu ja väljasurnud loomade luid. See näitas, et inimesed, kes neid tööriistu olid valmistanud, küttisid neid tolleks
Muld ja kasvupinnas on erinevad mõisted. Kuigi inimene on muldade omadusi mõjutanud, on mulla siiski loonud loodus; kasvupinnas aga on erinevatest materjalidest ja erinevate retseptide järgi inimese poolt loodud rajatis. Mõistagi pärinevad ka kasvupinnaste komponendid valdavalt loodusest, kuid erinevalt mullast, mis on lahutamatult seotud konkreetse maa-alaga, on kasvupinnaste tooraine kokku veetud liiva- ja kruusakarjääridest, turbarabadest, kompostiaunadest ning killustikutootjate kivipurustitest. Siiski on kasvupinnased ette nähtud täitma mulla kui juurekeskkonna ülesannet, mistõttu kasutatakse õppematerjali I osas kasvupinnaste üldiste omaduste kirjeldamisel sõna kasvupinnas asemel sageli suupärast üldnimetust muld. Õppematerjali koostamisel on võetud põhialuseks Soomes välja antud õpik Viheralueiden kasvualustat (Haljasalade kasvupinnased). Kasvupinnaste karakteristikute kirjeldamisel ning
annaabi.ee 
