kasvukohta happelist mulda, palju valgust ja niiskust. Sellised tingimused saab luua turbapeenras. Kõige lihtsam viis on rajada kõrgpeenar, mis ääristatakse prusside, liiprite, puupakkude, maakivide või turbapätsidega. Kellele tõstetud peenar ei meeldi võib turbapeenra maa sisse ehitada. Ka jõhvikale meeldib selline kasvukoht paremini, sest kõrgpeenras kipub ta kuivale jääma. Happeline ja neutraalne pinnas tuleb mõlemal juhul geotekstiiliga üksteisest eraldi hoida. Turvas või turbapätsid tuleb kiht-kihihaaval kinni tallata ja lõpuks ohtralt kasta (läbimärjaks). Liigkuivad turbapätsid tuleks enne ehitamist veevannis leotada. Tootmispõlluna võib kasutada ka ammendatud freesturbavälja. Freesturbaväljale on taimede istutamine lihtne, sest pinnast ei ole vaja ette valmistada Jõhvikataimed istutatakse peenrasse tavaliselt mai esimesel poolel. Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega. Taimede hooldus
vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind tuleb kõvasti kinni tampida, kui tahame juurde laduda uusi korruseid. Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad ühtlaselt kaetud rohelise samblavaibaga, sest rabast toodud pätsides on peidus samblaeosed, mille abil nad paljunevad. Hea oleks, kui just rajatud turbaaed seisaks mõni kuu, enne kui hakata sinna taimi istutama. Istutades tuleb jälgida, et istutusaugus oleks just sellele taimele sobiv muld. Osale taimedest segame turba ja koorepuru segu hulka rohkem jämedat liiva, osale rohkem lehekomposti
peenar alati sobida - ta paistab liialt silma. Püüdes teda siduda ümbritsevaga, oleme eneselegi märkamatult üle läinud 'augumeetodile' koos kõigi tema puudustega. Ääriseta kuhi valgub laiali Lihtsaim lahendus on turbakuhi sedavõrd laiali lükata, et moodustuks kõrgendatud peenar. Enamasti jätab selline variant siiski lõpetamata mulje ja ka peenar kipub aegapidi laiali vajuma. Seega peame turbahunniku millagagi ääristama. Turbapätsid. Loomulikumaks piirdeks on turbaplokid, mida tükeldavad ja turustavad mõned turbatööstused. Pätsid on suure noaga või käsisaega üsna hõlpsasti lõigatavad. Nendest saab moodustada suvalise kujuga äärist. Mugavam on kasutada niiskeid plokke, liialt kuivad tuleb asetada suuremasse anumasse ja lasta vesi peale. Nende veega täitumine võtab üksjagu aega. Paari aasta jooksul pätsid sammalduvad ja on paljude arvates väga dekoratiivsed. Vähemuse
Seega optimaalsem aeg esmaseks paarituseks / (või ka seemendamiseks) on 3. päeva hommikul ning teist korda 5. päeval 20. Hobust peab enne või pärast söötmist jootma /kumb variant ja miks? Enne (sest sooled lähevad muidu kõhus segamini?) Allapanu/sõnnikusüsteemi järgi jaotatakse tallid: a) sõnnikutallid, allapanu kulub 2 korda rohkem b)puhastallid- põrand tellistest või laudadest, allapanuks traviljapõhk (2-3kg) või turbapätsid (poole vähem, kui põhku). Mikroobne käärimine toimub hobusel umb-ja käärsooles. Selleks peab hobune saama küllaldaselt kiudainerikast või koresööta sööta. Ma ei tea. Parimad materjalid hobuseboksi valmistamiseks on: seinad vooderdatud ja tellisest, puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest. Põrandaks alla killustikku, siis mulda, savi, turvast ja kõvasti kinni tampida. Hobune 6
Vormitud tükkturbas kuivab soo pinnal 40...45 päeva. Seejärel ta kogutakse aunadesse. Seega saab ühel tootmishooajal samal pinnal teha 2...3 tsüklit (freesturba korral 10...15 tsüklit). Kuna aastane tootmismaht on väike, on ka soopinna alanemine väiksem kui freesturba tootmisel. Selle tõttu on kuivenduskraavide tööiga ilma neid süvendamata pikem. Pätsturba tootmisel peab kuivendus tagama masinate liikumiseks vajaliku raba kandevõime, sest väljakaevatud turbapätsid asetatakse kuivamiseks väikestesse aunadesse ja rabapinna niiskus nende kuivamist oluliselt ei mõjuta. Et tootmismasinateks on väikese erisurvega ekskavaatorid, on nende alade kuivendusvajadus minimaalne. 14. Teed Tuletõrje veevõtubasseinid Keskkonnakaitserajatised Olmehooned 15. Kitsas, pikliku kujuga rabas asetseb peakraav raba keskel ja sellesse suubuvad vahetult kuivendajad, laiemas rabas on otstarbekam kasutada ka kogujakraave, mis
annaabi.ee 
