puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid. Veereziimi muutmine! · Teetammide ehituse käigus suletakse sageli vee äravool ning sellest põhjustatud liigniiskuse tõttu puud kuivavad. · Liigvee kõrval võib ka mõjuda negatiivselt kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel,
suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Soode veereziim Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub turbakihi filtratsioonist. Kõrgsood annavad vähe vett välja, madalsoodest võib äravool olla
juhikabiinis olevast valgustablooga indikaatorist käsitsijuhtimise jaoks ning. Valgustabloo informeerib juhti fototajuri asendist laserkiirega moodustatud optilise juhttasapinna suhtes. Automaatjuhtimist võimaldav juhtblokk formeerib fototajurilt saadavad signaalide järgi käsklused masina elektromagnetilise juhtimisega hüdrojaoturile. Võrreldes kopeertrossiga masinatega oli laseritega mõõtes mineraalpinnastes kaevetäpsus suurem 2...3 korda, turbapinnases 3...4 korda. Vähenes oluliselt ettevalmistustööde maht Etteantud lang tagatakse kopeertrossiga, uuematel mudelitel saab kasutada ka laser (UKL-1) või prozektor-langunäitureid (PUL-N-1). Laserlangunäiturit katsetati Pärnu EPT-s 1980.a. Kõrge hinna ja väikese töökindluse tõttu laiemat kasutamist ta ei leidnud. Infrapunase kiirguriga prozektor-langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s 80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a.
Emajõe Suursoo maastikukaitseala. Soode kasutamine Sood hakkasid tekkima pärast viimast mandrijäätumist (ca 8000–10 000 aastat tagasi). Jää alt hiljem vabanenud Lääne-Eestis on seetõttu rohkesti madalsoid. Ida- ja Kesk-Eestis, kus soostumine on toimunud pikemat aega, on rohkem rabasid. Kõige tähtsam soodes leiduv loodusvara on turvas. See tekib soos kasvavate taimede jäänuste lagunemisel. Hapnikuvaeses turbapinnases kõdunevad taimejäänused vaid osaliselt. Seega on rabad ainulaadsed kooslused, kus koguneb üha paksenev turbakiht. Aastas tekib keskmiselt juurde 0,5–1 millimeetrit turvast. Kõige vanemates soodes on 8–9 meetri paksune turbakiht. Turbast valmistatakse briketti, loomade allapanu, kasvuturvast ning väetist. Samuti kasutatakse seda meditsiinis. Sood on olulised puhta vee varud. Neis on rohkem vett kui kõigis meie järvedes.
annaabi.ee 
