Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit tonni ja Venemaa 12 miljardit tonni. Ligikaudu 22% eesti alast on kaetud soodega. Kateldes ja ahjudes kasutatavate turvase liigid: Freesturvad soo pinnalt freesitud ja õhu käes kuivatatud peenike turbapuru Tükkturvas märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine.
sobiva kvaliteediga turvast. Eesti Turbaliitu kuuluvate ettevõtete iga-aastane keskmine turbatoodang kokku on ~4,5 - 5,0 miljonit m3 erinevaid turbaid. Turba juurdekasv aastas on ca 0,5 mm. Katelde ja ahjude kolletes kasutatava turba ehk kütteturba liigid: freesturvas osakesed läbimõõit alla 3 mm, suuremate osakeste pikkus ulatub 1015 mm-ni; tükkturvas pikkus on enamasti 100200 mm, läbimõõt aga 50100 mm; turbabrikett turbapelletid ehk graanulid turbapulgad, sõltuvalt kuivatamise meetodist on kahte liiki: välipelletid freesturvas kuivatatakse õhu käes, tehasepelletid freesturvas kuivatatakse kuivatis. Näitaja Ühik Freesturvas Tükkturvas Turbabrikett Turbapelletid Arvutuslik % 45 35 12 15 niiskus Tarbimisaine MJ/kg 9,1...10,5 11,1...12,8 16,0...16,8 15,2...17,6
Tükkturvas - märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabriketid (brikett-turvas) - sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhuga (100-130 MPa) pressitud tihedad korrapärased turbapätsid (Eestis on kasutatud alates Tootsi tehase valmimisest elamutes pliitide ja ahjude kütmiseks ning alates 90-ndatest aastatest ka eksporditakse Rootsisse, kus kasutatakse soojuselektrijaamades kütteks ) Turbapelletid on kuivatatud freesturbast pressitud peened (sõrmejämedused) turbapulgad, mida, sõltuvalt kuivatamise meetodist, on kahte liiki: välipelletid - freesturvas kuivatatakse õhu käes, tehasepelletid - freesturvas kuivatatakse kuivatis Freesturvas-Küttefreesi keskmine niiskus on 46-47 protsenti ja see sisaldab keskmiselt 2,8 MWh/t energiat. Näitajad: pH 5,5 kuni 6,5 Lagunemisaste H1-H3 (10- 25%) Tarbimisniiskus kuni 50% Poorsus kuni 80% üldmahust
tootmiselgi. Rakendatud on kaht erinevat turbapelletite tootmise tehnoloogiat tootmine otse rabas ja tootmine tehases. Rabapelletite tootmisel peaks toorainena kasutatav freesturvas olema võimalikult kuiv, sest edasine kuivamine toimub ainult pressimisel vabaneva energia toimel. Tehasepelletite tootmisel kuivatatakse pelleteid tootmise käigus lisakuivatiga ja saadakse madalama niiskusega pelletid kui rabas tootmise korral. Siiani ei ole turbapelletid saavutanud sellist populaarsust ja ulatust kui puidupelletid. Isegi Soomes, mis on Balti mere äärsetest maadest kõige olulisem turbatootja ja tehnoloogiate arendaja, on turbapelleteid toodetud episoodiliselt. Seoses puidupelletite kasutuse kiire laienemisega võib prognoosida ka turbapelletite tarbijaskonna laienemist. 3.3.3 Turba kaevandamise keskkonnamõjud 34(113) Villu Vares Energia ja keskkond
annaabi.ee 
