Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld. Turba kasv on kaa aeglustunud ka tänu kliima soojenemisele. Leiukohad: Turvas on levinud kosmopoliitselt kogu Maal, kuid nad puuduvad Kaug-Põhjas ja kõrbetes. Kõige enam leidub Eestis turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Turvast kaevandatakse Võru, Tartu ja Viljandi ümbruses. Kasutusalad: Meditsiin-turbamuld Keemiatööstus-tõrv, õlid, parafiin, ravimid, värvained Põllumajandus-allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Ehitus- palkmajade tihendamine, aknaklaaside vahele. Energeetika- küttematerjal(brikett) Rahvameditsiin- sidumismaterjal vati asemel. Tähtsaim ettevõte: Sangla turvas AS- asub tartumaal, puhjas-tegevusalaks on turvaste, turbabrikketide ja energia tootmine. Toodeteks on saepuru brikett ja graanulid.
põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel. Selle eesmärk on säilitada mulla tervislikku, viljakat ja loomulikku seisundit. Mis on looduslähedane viljelemine? Looduslähedase aiapidamisega püütakse niisiis parandada mullaviljakust, kusjuures rõhutatakse loodusliku ringluse osatähtsust. Eluvõimelises mullas kasvavad eluvõimelised taimed. Mullaliigid Liivamuld Savimuld Turbamuld Labidaproov Mulla seisukohta on tähtis jälgida. Olulist infot mulla kohta annab laboris analüüsitud mullaproov. Tavaliselt määratakse vähemalt mulla pH ning P, K ja Corg sisaldus, põhjalikuma analüüsi käigus näiteks ka Ca, Mg, Cu, B ja Mn sisaldus. Kompostimine Kompost on hea mullastruktuuri parandaja Kompostimiseks sobivad kõik lagunevad orgaanilised ained Mulla toitmine Haljasväetis Kompost Sõnniku ja nõgesevesi Biodünaamilised preparaadid
karusmarjajahukastele. Hea talvekindluse ja saagikusega Aretanud AstaVirve Libek Pollis. Vaarikas "Polka" Tumepunane, väga maitsev. Talub hästi transporti,sobib tarvitamiseks lauamarjana, sügavkülmutamiseks, moosiks, veiniks Valmib augustis, vilju valmib külmadeni Remontantsort, st. annab saaki samal aastal kasvanud vartel. Ei vaja toetust Mustikas "Northblue" Viljaliha on valge ja magus Valmimisaeg alates juuli lõpust kolme nädala jooksul Mullastik Happeline turbamuld (pH 4 5,5) Saak põõsalt 1,5 kg. Isetolmleja Levinuim sort Eestis Täname kuulamast!
600m2 2. Tehakse tööstusele, kes kasvatab puude istikuid. Põhjuseks on tootmise suurendamine ning uute kasvuhoonete ehitamine. Kasutada saaks olemasolevaid pumpade süsteeme, kus vesi pumbatakse maa alt. Lisaks kasutatakse lähedalasuvat tiiki kui on tarvis rohkem kasta. Istikud kasvavad kasvuhoonetes 2 aastat ning selle aja jooksul kasvavad kuni 30cm pikkusteks. Istutatakse maapinnale, selleks ettenähtud kastidesse, kus on viljakam turbamuld. Kasvuhoone keskpaigas on käimise koht ja sinna ei tohiks vesi sattuda. 3. Nõudeks on, et istikud oleks kastetud 2-3 korda päevas sõltuvalt istikute suurusest ja ilmastikust. teha oleks vaja pritsesüsteem ja süsteem mis annaks impulsi millal kasta. Väline ilm ei mõjuta kastmist. 4. Võimalikud lahendite otsimise suunad on visualiseerides, katsetades, mõttetööga, dünaamiliselt 5. Pakutavad lahendusvariandid: 1. Taimede kastmiseks kasutataks pihusteid
1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes Kuna alpikann vajab kõrget õhuniiskust (60-80%), siis tuleks küttekeha lähedusse teda mitte panna. Õhuniiskuse tõstmiseks võib poti asetada veega täidetud alusele, millel on kivikesed või panna veega täidetud anum taime lähedusse. Vältida tuuletõmmet ja järske temperatuuri muutuseid. Suvel võib viia õue poolvarjulisse kohta. Alpikannile sobib toitainerikas happeline mullasegu, näiteks lehemuld, sõnnikumuld, turbamuld, mättamuld ja liiv. Samuti sobib segu: kanarbiku või männimetsamuld, sõnnikumuld, mättamuld ja liiv. 1.4 Väetamine Ei vaja üldiselt väetamist, eriti pärast õitsemist. Kui õitsemine on lõppenud võib anda 8 nädalat puhkeaega ning siis harva (nt 3 nädala tagant) väetada tasakaalustatud vedelväetisega. Väetist ei tohiks panna kuivale mullale. 1.5 Taime paljundamine Seemnetega kesksuvest hilistalveni. Teoreetiliselt on võimalik paljundada ka mugula jagamise teel
Mn, (H, Tl, Ga, Ge, Fe) 4) atmofiilid, mis moodustavad atmosfääris gaasilisi ühendeid- komponente O, N, He, Ne, Ar, Kr, Xe, H, C 5) biofiilid, mis esinevad organismides, eluslooduses H, C, O, N, P PINNASE (mulla) KEEMIA Pinnas on segu, koosneb mineraalsest osast, orgaanilisest osast, veest ja õhust. Tüüpiline pinnas ~5% orgaanilist osa ja ~95% anorgaanilist, mineraalset osa Turbamuld ~95% orgaanilist osa Liiv, liivsavi ja savised mullad Mulla pH Savimuld pH 4-6 (happeline) - mustsõstar, vaarikas, maasikas, redis, jõhvikas Liivane muld pH ~7 (neutraalne) õun, kõrvits, kaalikas Lubjakivine muld pH>7 (aluseline) kapsas, peet, kurk, sibul, uba, hernes Mulla pH saab muuta: puutuhk vähendab happelisust tammelehed suurendavad " KEEMILISED VÄETISED
121. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad aeroobsed ning anaeroobsed mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad). organismid toodavad aineid, mis korrodeerivad metalli. Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest 122. Korrosiooni ohtlikkus materjalidele. Kõige ohtlikum -kristallidevaheline korrosioon. Metallipind peaaegu ei muutu, korrosioon
· Bakterite elutegevusest tekkivad orgaanilised happed raud katoodiks, seega läheb kahjustavad isegi roostevabu teraseid. lahusesse ioonidena tsink, mitte raud. · Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. · Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. · Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest 125. Tsink katete valmistamise meetodid. 131. Korrosioonitõrje kuiva õhuga. 1
puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); · Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja pinnaveed, muld, turbamuld, reoveed. kulumiskindlust või dekoratiivset välimust · Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. (galvanotehnika); Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. 4) Leeliste ja raske vee tootmine;
9. Loetlege tüüpilisi madalsoometsade taimi! 10. Kirjeldage rohusoometsade samblarinnet! 11. Milliste erinevate kasvukohatüüpide taimi leiate kasvamas lodumetsades? 12. Nimetage tähtsamad taimekooslused rohusoometsades! 3. KÕDUSOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest lagedest või hõreda puurindega madal- ja siirdesoodest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Turba ülemised kihid on hästi lagunenud (must turbamuld). Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad looduslikult uuenenud männid ja kased, mis enamasti kasvasid kiduralt samal kohal juba enne kuivendust. Järgmistes metsapõlvkondades võib ülekaalu omandada kuusk. Kuna puude juurestik paikneb vaid mulla pindmises osas, esineb paiguti rohkesti tuuleheidet, mis aja jooksul loob mätliku mikroreljeefi. Boniteet on sõltuvalt kuivendusest I IV. Eesti metsadest moodustavad kõdusoometsad 14%.
annaabi.ee 
