HARILIK AHVEN (Perca Fluvaitilis) Anica Juur 7c klass SISUKORD · Kala elupaik , kust saab püüda · Kala andmed · Püügi aeg · Paljunemine(kudemine) · Kala toit · Info allikas Kala elu paik, kust saab püüda Rannikumeres Väinameres Rabajärvedes Turbaaukudes Kala andmed Mõõtmed : · Kuni 35-40 cm · Tavaliselt püütakse20-25 cm pikkuseid kalu · Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt · Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Püügi aeg Aastaringselt Paljunemine Kudenemisaeg algab kevadel pärast jääminekut . Koeb tavaliselt aprilli lõpusmais ja seesee kestab kuni ühe kuu. Kleepuvad marjalintide jupid takerduvad tihti veelindude jalgade külge, kes neid ka teistest
Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel Ladinakeelne nimetus: Lemna minor. Rahvapärased nimetused: konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile.
Selg ja pea on enamasti mustjasrohelised, küljed heledamad oliivrohelised või kollaka varjundiga hallid. Kõht ja kurgualune hallikas või kollakasvalge. Mõõtmed: Emaskala on oluliselt suurem kui isane ja eluiga pikem. Suurim haug: 19.9k g, 17 aastat vana. Tavaliselt kuni 50cm pikad. Levik ja elupaik: Kõige laiema levikuga kalaliik Eesti sisevetes. Elab jõgedes, ojades, järvedes ning mere rikkaliku taimestikuga aladel. Eriti rohkesti Väinameres. Havisid võib elada ka turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Paikse eluviisiga, ei hoidu parvedesse ning pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil. Sigimine: Koeb jäämineku ajal aprilli keskel, merelahtedes isegi märtsi lõpus. Kudemispaigad on üleujutatud madalaveelised luhad. Kudemisaladele saabuvad esimesena noorde isased havid. Pärast marja heitmist kooruvad 1225 päeva möödumisel vastsed. 3 Toitumine: Havidel on meie veekogude kõige ahnema röövli kuulsus
päeval kui öösel, kuid on aktiivsemad õhtuti. Päevaks varjuvad ka niiskematesse paikadesse - mahalangenud puude alla, kändudesse jne. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. · Toitumine Põhitoiduks on mardikad, vähem ka ämblikud, rohutirtsud, lutikad, röövikud. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest, vahel ka surnud liigikaaslastest. · Sigimine Rabakonnad eelistavad kudeda rohuse põhjaga metsaveekogudes, turbaaukudes, tiikides ja üleujutatud heinamaadel. Vee sügavus võib olla üle 0,5 m. Kudemine algab aprilli lõpupäevadel ja võib kesta mai lõpuni. Nad alustavad kudemist 12...14,8 °C vees ning koevad portsjonite kaupa. Kudu paikneb 10...15 cm läbimõõduga klompides veepinnal. Üks emasloom koeb kokku 370...3000 1,5...2 mm läbimõõduga muna (2...3 kuduklompi). · Areng Kullesed kooruvad 8...10 päeva peale kudemist, neli päeva kestev moone toimub 60..
pihlakas, vaarikas. Puhmarinne: mustikas (D), pohl, sinikas, sookail, kanarbik. Rohurinne: keratarn (KD), sinihelmikas, metsosi, soo-osi, konnaosi, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, tupp-villpea. KONNAOSI Equisetum fluviatile; fluviatilis jõe-, jõesse puutuv. Osjalised. Kasvukoht: soodes, järvedes, jõgedes, tiikides, kraavides, turbaaukudes jm. Moodustab sageli suuri kogumikke. Konnaosi on mitmeaastane, sageli ilma männasoksteta, vees kasvav eostaim. Risoom on tumepruun, kevadvõsu ja suvi- võsu ilmuvad samal ajal ja on ühesuguse ehitusega, üks kannab vaid tömpi eos- pead, teine mitte. Varred kuni 150 cm kõrged ja kuni 8 mm läbimõõdus, ümarad, siledad, pehmed; osjadele iseloomulikud külgoksad sageli puuduvad. Lehetuped
annaabi.ee 
