välja pandud Kairos Egiptuse muuseumis. Aarded täidavad seal kümme saali, millede põrandapind võrdub jalgpalliväljakuga. Hauakambrist leiti üle 1,2 tonni kulda. [(WWW) http://miksike.net/documents/main/elehed/6klass/2maaime/maaime5-2.htm Tutanhamoni hauakamber] Muumia ise oli aga samaaegselt ülev ja hirmus. Muumiat kaunistas tohutu hulk kullast käevõrusid ja kaelakeesid. Jalas olid tal kullast väljataotud sandaalid, sõrmed ja varbad olid kullast tuppedes, vääriskive oli nii palju, et neid võis jaotada 101 gruppi. Ent siiski peetakse üheks väärtuslikumaks leiuks rauast amuletti, mis kuulus Egiptuse kõige varasemate raudesemete hulka. [(WWW) http://miksike.net/documents/main/elehed/6klass/2maaime/maaime5-2.htm Tutanhamoni hauakamber] Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa
Näiteks esineb nende hulgas : 1. ujuvorme, kes enamasti ujuvad põhjalähedastes veekihtidest ja laskuvad aegajalt põhjale(lõhkjalalised vähid, mõned ussidja kalad jt.), 2. mööda põhjapinda ringi liikuvaid roomavaid ja jooksvaid vorme (krabid, teod, paljud okasnahksed ja ussid), 3. vabalt merepõhjal lebavaid vorme(mõned limused, tupekestes ussid jt.), 4. põhjaseitteisse kaevuvaid vorme(siia kuuluvad peam ussid ja karbid, kusjuures esimestest osa elab tuppedes, teine osa aga tuhnib vabalt setteis.), 5. puurivaid vorme, kes uuristavad käike kas puitesemeisse((laevaoherd, uurikkakand) või kivimeisse(mõned teised limused, käsnad, ussid, okasnahksed) 6. kinnitunud eluviisiga vormid, kelle hulka kuuluvad käsnad, hüdropolüübid, õisloomad, sammalloomad, vääneljalalised vähid, merituped jt. Läänemeres on põhjaloomastiku liigiline koosseis suhteliselt vaene. Peamiselt madala soolsuse tõttu.
ei toitu valmiku eas üldse. Vastsed on röövikud. Röövikute välimus ning karvasus on liigiti väga erinev. Paljude karvaste röövikute karvad on kergesti murduvad ja seetõttu võivad tungida naha sisse või tekitavad sissehingamisel allergiat. Osa karvu on ühenduses mürginäärmetega. Koilased on mitmesuguse suurusega, kuid enamasti väikesed, sageli karvase peaga liblikad, kelle vastsed elavad võrgendist tuppedes. Rida sünantroopseid liike nagu nahakoi, riidekoi, tapeedikoi ja terakoi. Võrgendikoilased on enamasti valged, väikeste mustade täpikestega punkteeritud tiibadega. Vastsed elavad hulgakesi koos võrgendist pesas, hiljem liiguvad laiali, kuid tegutsevad võrgendi all. Nukkuvad sealsamas siidjas kookonis. Toomingatel on tavaline toominga-võrgendikoi, õunapuudel õunapuu-võrgendikoi. Klaastiiblased on kiletiivalisi või kahetiivalisi (sääski) meenutavad liblikad. Tiibadel esinevad
Ta tegi eksperimendi, kus näitas, et see tõesti oli nii: varesed rüüstasid rohkem neid pesi, mille lähedale teadlane oli paigutanud munakoored. Järelikult toob koorte eemaldamine naerukajakaile tõepoolest kasu. Kuid samas täheldas uurija, et kajakad ei eemalda koori millegipärast mitte vahetult peale koorumist, vaid alles mõne aja pärast, siis, kui poja sulestik on muutunud kohevaks. Tinbergeni vaatlused näitasid, et seni kuni poja udusuled on veel tuppedes, on teda kerge alla kugistada, ja naaberpesade kajakad ei jäta seda võimalust naljalt kasutamata. Sel hetkel pesa juurest lahkuda on järelikult riskantne. Kui poja sulestik on aga juba kohev, ei saa naabrid tema neelamisega enam hakkama. Järelikult on munakoorte eemaldamisel ka oma hind, sest see jätab pojad mõneks hetkeks kannibalistlike kalduvustega liigikaaslaste eest kaitseta. Kujutame sedagi situatsiooni graafikul (joonis 4.2). Antud näites väheneb munakoorte
annaabi.ee 
