- follikulaarfaas (1. – 14. päev) vestibuli endometriaaltsükli deskvamatsioonifaas (1.-5. päev) ühendub kusitist eespool vastaspoolse sibulaga hoburauakujuliseks proliferatsioonifaas (6. -14. päev) moodustiseks - Luteaalfaas (15. – 28. päev) Tupeesikusse avanevad Sekretsioonifaas - tupesuue – ostium vaginae – tütarlastel kaetud osaliselt neitsinahaga – VAGINA/COLPOS – TUPP hymen - 10 cm pikkune - väline kusitisuue – ostium urethrae externum
hoides) Häbememokad tuleb vajadusel puhastada kuiva puhta paberiga, et vältida mustuse sattumist tuppe. Pipetiotsik tehakse mõne parafiinitilga või eelnevalt lahtilõigatud tuubist võetud spermaga libedaks. Häbememokad aetakse laiali pöidla ja nimetissõrmega, nii et kateeter oleks kontaktis ainult tupeesiku limaskestaga. Seemenduskateeter lükatakse nüüd altpoolt, umbes 45° nurga all tupe suunas tupeesikusse. Kui ligikaudu 10 cm pipetist on sisse viidud, tõstetakse tema otsa veidi üles 13 ja lükatakse pipetti edasi horisontaalses (rõhtsas) asendis mööda tupevõlvi. Sel viisil ei satuta kusejuha avausse, mis asub tupepõhjal. Pipett jõuab emakakaela kanali kurdudeni (20-25 cm) jja ettevaatlikult tuleb see kurdudesse siisse keerata (vastupäeva)
väikeste häbememokkade liitumiskohal kõdisti e. kliitor, mis koosneb kahest kõdistikorgaskehast. Need on oma ehituselt sarnased mehe suguti korgaskehadele ning on võimelised erektsiooniks. Kõdisti ja väikesed häbememokad on tänu erakordselt tihedale innervatsioonile (närvidega varustatusele) naise suguelundite kõige tundlikumad osad ning koos kusitiharjaga, mis asub tupe eesmises seinas, funktsioneerivad nad naisel otseste seksuaalärrituste peamiste retseptoritena. Tupeesikusse avanevad kusiti ja tupp, siin asuvad ka kusitinäärmete ja suurte esikunäärmete (Bartholini näärmete) ning väikeste esikunäärmete viimajuhade avavused. Sugulise erutuse korral eritub suurtest esikunäärmetest klaasjat-limajat vedelikku, mis niisutab tupeesiku limaskesta ja soodustab sellega suguühet, kuna tupp on siis niiske ning hõõrdumine väiksem. 7 Sisemised suguelundid Munasari (ovarium)
Neerupealised paiknevad neerude peal paremal ja vasakul. Neerudest väljub nende sisemisel (mediaalsel) küljel neeruvaagen (pelvis renalis), mis läheb üle kusejuhaks (ureter). Kusejuhad suubuvad väikesesse vaagnasse, kus nad tagant paremalt ja vasakult sisenevad kusepõide. 511 Elundite paiknemine väikeses vaagnas Kusepõis asub häbemeluu liiduse taga. Uriin voolab põiest välja kusiti (urethra) kaudu, mis naisel kulgeb ventraalselt läbi vaagnapõhja ja avaneb tupeesikusse. Mehel läbib kusiti eesnäärme, kuhu avaneb purskejuha (ductus ejaculatorius), mis on moodustunud seemnejuhast ja seemnepõiekese lõpust. Kusiti läbib seejärel vaagnapõhja ja siseneb peenise kusiti käsnkehasse (corpus spongiosum). Seemnejuhad tulevad munandimanustest, mis nagu munandidki paiknevad munandikotis (scrotum). Neere, neeruvaagnat, kusejuhasid, kusepõit ja kusitit nimetatakse ärajuhtivateks kuseteedeks.
annaabi.ee 
