• Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud materjal • http://et.wikipedia.org/wiki/Hella_Wuolijoki • http://www.valgark.ee/Hella%20Wuolijoki%20bibliograafia .htm • http://kultuur.postimees.ee/769108/hella-wuolijoki-naine -kes-ei-mahtunud-soome-ara • http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_mater jalid
Hella Wuolijoki 21.07.1886 02.02.1954 Hella Wuolijoki jagas ennast mitme maailma vahel ja ta oli väga mitmekülgne naine tema kodumaaks oli Eesti aga elas nooruspõlvest alates Soomes, ennekõike tuntakse teda näitekirjanikuna aga tema nimi on tihedalt seotud ka Soome poliitilise eluga. Samuti oli ta edukas ärielus. Hella sündis 9.07.1886 Liivimaal Wagenküll nimelises külas. Juba lapsepõlves Eestis unistas Hella kirjanikuks saamisest. Murrikute perekonnas oli kõigile omane haridusejanu ja suur tegutsemistahe. Algteadmised omandas ta oma isalt, hiljem õppis Valga tütarlastekoolis ning seejärel siirdus Tartu, kus hakkas käima Puskini nimelises tütarlastekoolis. Tartus oli tal kokkupuuteid koonduma hakanud nooreestlastega, samuti ka Postimehe ringkonnaga. Seal tutvus ta Oskar ja Aino Kaldaga, kes avaldasid noorele Ella Murrikule otsustavat mõju jätkata oma õpinguid So...
sellega mitte ainult liikmesriikide parlamendid vaid ka erinevates riikides tegutsevad kõrgemad kohtud. Eesti allkirjastas lepingu 23. veebruaril 2012 ning sama aasta kevadel pöördus õiguskantsler Indrek Teder Riigikohtusse taotlusega tunnistada allkirjastatud ESMi lepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vasuolus olevaks. Riigikohus seda taotlust ei rahuldanud. 2012. aastal teatas Soome tollane välisminister Erki Tuomioja, et Soome valmistub eurotsooni lagunemiseks ja seal mängitakse läbi erinevaid Euroopa rahanduse tulevikustsenaariume. Tegelikult on ju ESMi eesmärk ju väga hea. Me kõik tahame elada ju stabiilses ühiskonnas. Kuigi selle organistatsiooni üldine eesmärk on üks suur pluss, siis selle varjus on aga palju miinuseid. Esimese miinusena tooksin välja selle, et Riigikogu ESMiga liitumse üle otsustas, mitte aga rahvas
’’ 8. Tühi sõnamulin ’’Pealegi ei ulatu tasuline levi kõigile äärealadele, kuhu vabalevi siiski jõuab, samuti on asjal julgeolekupoliitiline dimensioon. Kagu- ja Ida-Eesti keeravad antennid Venemaa suunas, kui nad seda juba teinud pole (Uudam, 2015).’’ ’’ Ka välispoliitiline, kuni Soomeni välja, kelle saadiku Keit Pentus-Rosimannus pretsedenditu hoolimatusega vaibale kutsus, kui välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Eesti pole venelastele pakkunud adekvaatset meediat (Lobjakas, 2015).’’ 9. Sõnavõtu ’’pikkimine’’ (üksik)faktidega ’’ Et teeme uue telekanali, mis hakkab neelama miljoneid aastas, kuid selle vaatajatele nähtavakstegemisel hakkame närutama 100 000 euro pärast (Uudam, 2015)?’’ ’’ Igaüks pole nõus tasulist telekavaatamise teenust ostma (Uudam, 2015).’’ 10. Sohk
süüdistused, et Venemaad koheldakse Põhjamõõtmes kui objekti, mitte aga kui subjekti. Kõik see ärritas tõsiselt Põhjamõõtme üht aktiivsemat toetajat ja reformijat ning endist Soome välisministrit Erkki Tuomiojat. Viimane leidis, et Venemaa rahustamiseks ja paremaks kaasamiseks Põhjamõõtme projektidesse peaksid hakkama vastavat propagandatööd tegema Eesti ja Soome üheskoos kui teejuhid Venemaa koostööle Põhjadimensiooniga. Ka lootis E. Tuomioja, et Eesti ja Soome suudavad oma vastava lobbytööga tihendada Venemaa koostööd Norra ja Islandiga, mille tulemusel peaks Põhjamõõtmest saama EL-i, Venemaa, Norra ja Islandi ühispoliitika. Nagu tänaseks teada, ei tulnud sellest kavatsusest midagi välja, kuna EL osaleb Vene-vastastes sanktsioonides. Island aga ei soovi enam ühineda Euroopa Liiduga. Samas asuvad just Põhja-Norras Venemaa piiride vahetusläheduses USA tuumalõhkepeadega
annaabi.ee 
