medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn Savonarola tool, mille jalad olid risti ja millel olid selja- ja käetoed. Nende toolide kõrval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. 7 Savonarola Sgabello Strozzi Laud Ka laua tüüpe oli mitu. Enim levinud oli kastlaud, üsna analoogne juba gootikas tuntule, erinev oli vaid muster, mis kaunistas kasti äärelaudu. Laudade jalad torkavad silma oma mitmekülgse vormi poolest: oli antiikvaasi imiteerivaid küljelaudu, voluutjalgu, piilarjalgu ja arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrnessanssis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. Kapp Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille
allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn. Savonarola tool - curulis'e selja- ja käetugedega variant, kusjuures tooli "korvi" moodustasid x-ina liituvad võrelised plaadid. Nende toolide körval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. . 3.3. Lauad Ka laua tüüpe oli mitu. Enim levinud oli kastlaud, üsna analoogne juba gootikas tuntule, erinev oli vaid muster, mis kaunistas kasti äärelaudu. Laudade jalad torkavad silma oma mitmekülgse vormi poolest: oli antiikvaasi imiteerivaid küljelaudu, voluutjalgu, piilarjalgu ja arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrenessansis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. 3.4. Kapid Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille
Ookean on maailmamere suurimad mandrite vahelised osad, mis omavad suuri mõõtmeid, iseseisvat vett, atmosfääri tsirkulatsiooni ja väljakujunenud hüdroloogilist reziimi. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Esmakordselt eristas ookeane 17. saj. Madalmaade geograaf Varenius, kes lisaks neljale praegu tuntule eristas ka viienda ookeani Lõuna-Jäämeri, mida on vahel ka hiljem omaette ookeanina käsitletud. Ookeani keskm. sügavus on 3790 m, max 11 022 m Keskmine soolsus 35promilli. Ookeanid saavad soolsust juurde! Igal aastal 4mld. 4.Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud.
visuaalsete märkide tähtsust: kirjutades võtmepunktid tahvlile; ehitades mõisted üles, liikudes Kui õpilased lobisevad, võime kasutada ka lühikesi kirjeldavaid vihjeid/reeglite meeldetuletusi, põhimõistetelt abistavate punktideni või kasutades „hästi tuntult vähem tuntule“ kandumise nagu näiteks: „Melissa (...), Chantelle (...), te lobisete. Praegu on ühise õpetamise aeg (...).“ Vahel põhimõtet. Ammu enne nüüdisaegseid rõhuasetusi „mitmekülgsele intelligentsusele“, visuaal- piisab „kirjeldavast vihjest“. Mõnede õpilaste puhul on vaja lisada lühike, lihtne juhis: „Silmad sele, auditoorsele ja kinesteetilisele õppimisele ning vasaku/parema ajupoolkera õppimisele ja kõrvad siiapoole (...). Tänan
annaabi.ee 
