Majandus Eestis lähiminevikus Usutakse, et Eesti majanduskasvu kiirenemine toimub hiljem kui enamik hetkel ootab, meie hinnangul jääb see ligikaudu 2009. aasta keskele. Taastumist on takistamas peamiste sektorite kasvutempo oodatust kiirem ja ulatuslikum pidurdumine. Täiendavat ettevaatlikkust on sisendamas riigieelarvega toimuv, samuti kontaktid Eesti ettevõtetega, mis viitavad tuntavale jahenemisele mitmetes sektorites. Kui eelmisel aastal kasvas eluasemelaenude jääk esimese kvartaliga 5,9 miljardit krooni, siis tänavu 3 miljardit krooni. Seega on kolme kuuga laenatud eluaseme soetamiseks ligi poole vähem kui eelmisel aastal. Tegemist on päris kiire pöördega laenuaktiivsuses. Seda kõike on ilmestamas ka üldine kinnisvaratehingute statistika. Tarbimislaenude statistikat vaadates hakkab silma veelgi
raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse sõdima Leningradi suunas pealetungiva vastasega. Siis koosnes täiendust saanud korpus juba peamiselt venelastest Kahtlustav suhtumine mõjutas tuntavale eestlaste võitlustahet palju deserteerus, üle 4000 eestlase langes sakslaste kätte vangi. Moskva umbusk hiljuti NSVL iga ühendatud rahvaste vastu süvenes veelgi. Septembri lõpul kõrvaldati rindelt kõik Baltimaadest ja Poolast pärit sõdurid ning volga-sakslased. Selleks ajaks rivisse jäänud eestlased saadeti tagalatöödele (nn. tööpataljanidesse).. Sõja alguskuudel evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse üle 60 tuhande inimese. Neist 33 tuhat mobiliseeriti Punaarmeesse
197) See romaan on võtmeteos Ristikivi mõistmiseks. Näiteks kolm lõiku, milles kirjanik täpsemalt kirjeldab reaalsuse kaksipidisust. Romaani 19. Leheküljelt võime lugeda: ,,Veel ebatõenäolisem, kui mälestuste sinakas kauguseudu langeb kõige üle ja kui enam ei mäleta sellest harilikust ja igapäevasest, mis olevikus kõige lähedasem. Harva on pidulikke ja ülevaid hetki olevikus ikka kas ettevalmistus ja ootus või jälle mälestus. Vihjed millelegi tuntavale on tajutavad esimese tsitaadi puhul meenub Anton Hansen Tammsaare (,,Tões ja õiguses on ,,mälestus küll vaid poeetiline, mitte metafüüsiline kategooria), kahe viimase sõnadest aimub Koguja raamatut. Samuti vilksatavad olulised sõnad ,,nüüd ja ,,siin, mis on kirjanikule kõige otsustavam metafüüsiline probleem. Käsitlus, et olevik on ainult mineviku peegelpilt, kätkeb endas üht Ristikivi metafüüsika põhitõdemust. Niisuguses kontekstis on määratlus ,,Kunagi kõigi
fenooli maitsetuse eeskujuks sama maitsetuks kui vee ilma et me fenooli üldse puutunud olek- sime. On selge, et avalik mõrusus või maitsetus pole fenooltiokarbamiidi seesmine, vaid relatsioo- niline omadus, sest omadust muudab muutus normaalsete detektorite referentklassis. Vaatamata oma relatsioonilisusele paistavad taju "kvaalide" kõik avalikud versioonid seesmistena. Nad ei ole üksi. Mõtle dollari (või oma mis tahes rahvusliku valuuta) "tuntavale väärtusele". "Kui palju see päris rahas teeb?", selle küsimuse järgi tuntakse ameerika turisti, kes püüab välismaise hinna tõlkida "seesmise väärtuse" skaalale, mida ta oma peas hoiab. Nagu väidab Elster (1985), "on olemas tendents mitte märgata teatavate monaadiliste predikaatide implitsiitselt relatsioonilist ise- loomu". Walzer (1985) märgib, et "...kümnedollariline rahatäht näikse elavat iseseisvat elu väärtus-