le tasakaalus püsinud. Nüüd omasid maailmas suurvõimu positsiooni Ameerika Ühendriigid. 2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia on kõikvõimas ja et demokraatliku korra ülesehitamine on kõigi rahvaste loomulik eesmärk. Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei vasta. Edasi arenevad majandus, tehnika, inimeste heaolu jpm, kuid ajalugu , kui võitlus erinevate ühiskonnamudelite ja nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp". Mis leidis aset Euroopas 1. Euroopa liidu laienemine 2. 1997. aastal tuli Inglismaal võimule Tony Blair. Tema programmis kuulutati sihiks
Elama soovib minna Rakvere lähestikku. Seal elavad tütre pere ja Reeda vennad. Elades uues kohas tema soov ikka otsida endale tööd, sest töö tema jaoks-tee elatusvahendite muretsemiseks ja üha tähtsamaks tegevuse psühholoogilised aspektid: oma võimete ja loovuse rakendamise võimalus, vaheldusrikkus, töö tähtsuse tunnetamine, tööst saadav rahulolu. Peale rahalise sissetuleku Reedal on kindel elurütm, turvaline rutiin, inimkontaktid (saab rahuldada oma suhtlemis- ja tunnustusvajadust), ta tunneb ennast vajalikuna. Vanuri heaolu sõltub ennekõike sotsiaalsest integratsioonist, milles seisab esikohal majanduslik kindlustus. Igas vanuses inimene tunneb ennast hästi siis, kui ta saab tegeleda endale jõukohaste ülesannetega ning olla tunnustatud, armastatud ja teiste poolt tähele pandud. Bioloogiline vanus- füüsiline näitaja Reeda pikkus vähenenud 2cm, rüht natuke kaldus
motivatsioonifaktoreid. Seega oleks ehk töölise rahulolematuse vähendamiseks mõistlik pakkuda talle suuremat palka juhul, kui ta täidab mõnda tööülesannet, mida varem temale usaldatud pole. Viimane pool oleks mõeldud rahulolu suurendamisele selle läbi, et töötajale usaldatakse suurem ja tähtsam tööülesanne ning selle läbi saab ta ka rahuldada oma saavutusvajadust. 2. Inimsuhted + juhtimise kvaliteet = tunnustus. Herzbergi motivatsioonifaktori alla kuuluvat tunnustusvajadust saab kõrvutada hügieenifaktorite all olevate inimsuhetega, mingil määral kuulub sinna alla ka ehk juhtimise kvaliteet. Leian, et töötaja tunneb ennast suhetes juhiga paremini ja kindlamalt, kui töötajat juhi poolt tunnustatakse ning talle positiivseid märkuseid tehakse. Samuti teeb see töötaja silmis juhtimise kvaliteedi paremaks, sest siis on töötaja teadlik, et juhile läheb korda tema tehtud töö ning selle saavutamiseks tehtud püüdlused
15. Milline on inimvajaduste hierarhia? Eneseteostus vajadus, tunnustusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, turvalisusvajadus, füsoloogilised vajadused. 16. Millistest hierarhilistest vajadustest on sinu meelest Eestis rahuldatud ja millised mitte? Põhjenda. Minu arust on Eestis rahuldatud armastus- ja kuuluvusevajadust, Eestis korraldatakse väga palju üritusi ning festivale, mis tekitavad seda ühtekuuluvustunnet ning panevad meid tundma kui ühena. Eestis on ka rahuldatud tunnustusvajadust, Eesti on väike riik ning kui keegi teeb midagi head, siis vähemalt aastas korra toimuvad meil üritused/saated, kus neid head teinud inimesi tunnustatakse. Eestis ei ole rahuldatud turvalisus-, füsoloogilist- ega eneseteostus vajadust. Inimesed Eestis ei tunne end alati turvaliselt, Tallinnas on mitmeid piirkondi, kus ei julgeta öösel ning vahel ka päeval rahulikult ringi käia. 17. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus?
Humanistlik lähenemine A.Maslow- vajadusi saab kujutada püramiidina,mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel eneseteostusvajadused.Kui mingi vajadus on rahuldatud,ei suuda see tema käitumist enam motiveerida. Püramiidi astmed; 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,unevajadust jms. 2. Kaitstusvajadus inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust 3. Armastus-ja kuuluvusvajadus inimene tahab tunda,et teised teda armastavad,et kuulub kuhugile. 4.Tunnustusvajadust- inimene vajab,et keegi teda hindaks,kui tunnustusvajadus jääb rahuldamata,tekib alaväärsustunne,kus kaob enesekindlus,muutub sotsiaalselt abituks. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab küsimuse,mida ta tahab elus saavutada,sport,kunst jne. Kognitiivne lähenemine Huvitab eelkõige küsimus,kas inimene tegutseb isiklikel põhjusel,tegevuse nautmise tagajärjel või välise tasu pärast kuidas on seotud tegevus ja motivatioon?
Isiksusteooriaid võib jaotada nelja suuremasse rühma: psühhoanalüütilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv- käitumuslikud teooriad ja humanistlikud teooriad. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus. Tänapäeval peetakse psüühikahäirete põhjusteks käsitlusviisist sõltuvalt , kas närvisüsteemis esinevat ebanormaalsust, psüühikasiseseid konflikte, madalat enesehinnangut ja teadvustamata tunnustusvajadust, väärkohanenud käitumist või moonutatud mõtlemist. Psüühikahäirete diagnoosimise aluseks on psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon. Isiksushäiretele on tunnuslikud püsivad käitumismustrid, mis kalduvad tugevasti kõrvale ühiskonnas kehtivatest normidest. Psühhoteraapias kasutatakse psühholoogilisi vahendeid isiku elamuste, tunnetuse ja käitumise mõistmiseks ning muutmiseks. Psühhoanalüütilise teraapia
annaabi.ee 
