siis enam pidama ei saa. Nii tekivadki tülid. Siit järeldub, et igaüks kannab vastutust kasutatud sõnade eest. Vahel võib sõna olla jällegi kiituse märgiks. Kui mõni lähedane ütleb sulle midagi positiivset, siis on see sinu jaoks sel hetkel justkui kõige suurem kiitus üldse. Kiidusõnadega kaasneb kõrgem enesehinnang ning parem tuju. Sõnaga saab inimest ülistada. Selleks, et kedagi tunnustada, ei pea teda kiidusõnadega üle külvama, vaid piisab ka mõnest tunnustavast sõnast. Näiteks minu endises koolis oli väga range kunstiõpetaja, kes naljalt üle kolme hinnet ei pannud. Minu vend oli aga üsna kehv joonistaja. Kord tuli ta aga koju üleni rõõmust särades ja teatas: ,,Õpetaja Marta ütles, et minust võib asja saada.". Hea sõna võib anda tiivad. Kui vestluskaaslane juhtub olema osav sõnasepp, siis ta võib oma juttu kuulama panna kümneid inimesi. Kui aga kõneleja ei lisa jutule emotsioone, siis suundub kuulaja tähelepanu ruttu mujale
Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hiaatus - tühiruum, hetk täis vaikust ja liigendamata suhtlemisega. Tegutsemise aja struktureerimisel (programmeerimise) aspektid:
valgenahaline, umbes 30aastane, abielus või püsisuhtes, enamasti keskharidusega, kodune või osalise töökoormusega. Sellise naise partner toetab teda nii majanduslikult kui emotsionaalselt. Tüüpilisel asendusemal pole erilisi psühholoogilisi probleeme lapse ära andmisega, ta on välisilma suunitlusega ekstravert, altruistlike tõekspidamistega, aktiivne ja rikkaliku kujutlusvõimega. Peamine motiiv on mitte materiaalne vaid rahulolu eneseteostusest ja tunnustavast tähelepanust. Samuti on need naised tihti ise varem kokku puutunud viljatute peredega ja tahavad neid aidata. Või on nad ise adopteeritud ja tahavad nüüd ühiskonnale midagi tagasi anda. Välja on toodud ka soovi end sündiva lapse bioloogiliste vanematega tugevamalt siduda. Parimaks asendusema kandidaadiks peetaksegi lähisugulasi (ema, õde, tädi) või lähedasi sõpru. Sellisel juhul jäävad ära äriliste suhete kahtlused ning bioloogiliste vanemate
identiteedist" Semiotsiid võib olla: 1) füüsiliste keskkondade hävitamise kaasnähe, ning 2) olukord, kus semiootilised ja kommunikatsioonilised protsessid on ise peamisteks sihtmärkideks (püüda rikkuda kommunikatsioonikoode, segada kommunikatsioonis osalejaid jne) Erimõisted: dialoogilised suhted Kultuuri suhe keskkonnaga võib olla ka soosiv või kahepoolne. Sellisel juhul saame rääkida tunnustavast või dialoogilisest suhtetüübist: Tunnustav suhe: aktsepteeritakse teise semiootilise sfääri õigust eksisteerida ja olla erinev ning selle pärast piiratakse enda semiootilist aktiivsust või välditakse aktiivset semiootilist kokkupuudet. Näiteks klassikalise looduskaitse suhtumine looduskeskkonda, mille puhul looduskeskkond jäetakse omaette, püüdes vältida aktiivset sekkumist tema tegevusse ja märgisuhetesse