Rohkem tegelevaid noorukeid! Oma vaba aja sisustamiseks on mitmeid võimalusi. Lihtsalt mõned noored ei tea kuidas seda kasutada ja seepärast nad ei kujuta ette ka kuidas teistmoodi sisustada enda vaba aega. Niisiis nad võtavadki ette järgmised tegutsemisviisid, et muuta oma vaba aega sisukamaks... Suureks probleemiks alaealiste noorte seas on loomulikult alkoholism. Nende mõtteviis, et ,,oh, megalahe joome end täis siis on hea olla" on kõige selle tunnustajaks et tänapäeva noored ei oska midagi targemat välja mõelda enda vaba aja sisustamiseks. Samuti võib nimetada teisigi noorte leitud vabaaja tegevusi mida nad harrastavad. Selleks osutuvad veel suits, narkootikumid ja vesipiip. Suitsu tõmbamine on laialt levinud. Isegi 11 aastased noored ei leia endile muud tegevust, kui raisata raha ning aega sellise mõttetu tegevuse peale. Ja nagu teadagi siis tekitab suits kortse, kollaseid hambaid ning kiiret vananemist- neid kõiki asju pole
toimus tõuparandus ja sordiaretus. Väliskaubanduspartneriteks olid Suurbritannia ja Saksamaa. Välja veeti põhiliselt põllumajandussaadusi ,metsamaterjali, tööstustoodangut. Sisse veeti tööstusseadmeid, keemiakaupu, tooraineid. §17. Välispoliitika 1920 2. veebruaril alla kirjutatud Tartu rahulepinguga. 1921. a tunnustas Balti riike Antanti Ülemnõukogu ning septembris võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele Nõukogude Venemaaga. Balti liit Koostöö Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel oli alanud juba sõjapäevil ning 1920. aastal koostati ühise kaitsekonventsiooni projekt. Kuid viie riigi ühine tegevus
Esimene Eesti vabariik sündis segasel ajal. Venemaal oli toimunud oktoobripööre ja Esimene maailmasõda oli alles käimas. Tänu mitmete asjaolude kokkulangemisele oli võimalik teha julge samm ning astuda maailmaareenile väikese rahvusriigina. Suured jõud aga ei kiirustanud meie tunnustamisega, kuna arvati, et väikeriigid on mööduv nähtus ja vana kord Ida-Euroopas juurdub taas. Oma priiuseihalust tõestasime edukalt Vabadussõjas ning veidi iroonilisel kombel oli riigi esimeseks tunnustajaks Nõukogude Venemaa. Järgnes kiire areng ja moderniseerumine. Loodi diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning tasapisi tulid heakskiidud ka teistelt riikidelt. Siiski ei suudetud kaua demokraatlikku korda säilitada ning mindi kaasa sel perioodil Euroopas valitsenud trendidega. On raske öelda, kas Nõukogude Liidule mitte alla andes oleks Eesti iseseisvuse säilitanud, nagu seda Soome suutis, ent mis on olnud, seda ei saa muuta.
Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks, kuid seal ei pööranud suurriigid erilist tähelepanu iseseisvunud väikerahvastele. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi, eeskätt tuli kõne alla sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. See sai teoks 1920 2. veebruaril alla kirjutatud Tartu rahulepinguga. 1921. a tunnustas Balti riike Antanti Ülemnõukogu ning septembris võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA. Eesti ohustatus 1921. septembrist astus Eesti võrdväärsena rahvusvahelise suhtluse areenile. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine. Reaalseteks ohuallikateks olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Eesti tegi panuse suhete normaliseerimisele 4 Nõukogude Venemaaga. Rajati hiiglaslikud laod Tallinna sadamasse ning idanaabrile lubati majanduslikke soodustusi
Eesti vabariigi peaks sai president, riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda ehk riigivolikogu ning ülemkoda ehk Riiginõukogu. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1934. majanduslik tõus, riik sekkus majandusse. Välispoliitika Eesti probleemide lõplik lahendamine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks. 1921. aastal võeti Eesti vastu Rahvasteliitu. Eesti viimaseks tunnustajaks suurriikidest oli USA 1922. suvel. Eesti üritas kõigiga suhteid korda seada, julgeolekut kindlustada. Balti Liit. Taheti seda luua(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome), kuid Poola ja Leedu vaheline konflikt ei lasknud. Ka soome blokkis. Seega loodi 1923. vaid Eesti-Läti kaitseliidu leping. Rahvusvaheline olukord teravneb: 1933. natsionaalsotsialistid Saksamaal võimule. Kukkus läbi kaua ettevalmistatud desarmeerimiskonverents. Jaapan ja aksamaal ahkusid esiagu sealt ning hiljem ka
annaabi.ee 
