või gaasitorustikus. 3) Käsiperforaatorid Kasutatakse põhiliselt erineva diameetri ning sügavusega avade moodustamiseks mitmesuguse kõvadusega materjalidesse. Mõned mudelid võivad töötada haamri või puuri reziimis. Selleks on neil löögi ja pööramismehhanismid. Kirjeldada trell- perforaatori tunnussuurusi ja selle ehitust.Trell-perforaator on universaalne seadeldis, millega saab nii puurida kui ka lõhkuda. Selleks tuleb vaid otsikuid vahetada. Tähtsaimaks tunnussuuruseks on kindlasti võimsus ehk kui tugevasti masin suudab väristada, et lõhutav objekt laguneks. Põhilisteks tunnusparameetriteks on löögi energia ning sagedus. Perforaatoritega on võimalik teha avasid alates mõne cm sügavusest materjalides kõvadusega 40...50 MPa kuni 2000...4000 mm sügavusteni kõvadusega 200 MPa. Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks.
pinge/vool vektorite
vaheline nurk on teatud vahemikus. Suunamata kaitset saab kasutada kui liini maalühiskaitse säte Is>I03 ja
Is
Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks. Praktikas tuleb kasutada alumist kütteväärtust kui põlemisgaas lahkub katelseadmest veeauru kondenseerumistemperatuurist kõrgemal soojusel. · Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks, et võrrelda kütusekulu kütuse liigist olenemata kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus. Välisriikides on enamlevinud mõisted õli ja söe ekvivalent, millede tunnussuurusteks on vastavalt õli ja söe kütteväärtused. 8. Tuumkütused · Tuumkütused (ka aatomkütused) on nukliidid, mille tuumad neutronite toimel lõhustuvad ja eraldavad energiat. Tuumareaktsioon toimub hapniku osaluseta. Tuumkütusteks on enamasti uraani ja plutooniumi paaritu massiarvuga isotoobid. Tänapäeval ulatub uraani tarbimine ca. 68000 t/A
Kondensatsioonikatlast lahkub katlast kondenseerumistemperatuurist madalamal temperatuurilon targem kasutada ülemist kütteväärtust, sest alumise kütteväärtuse kasutamisel tuleb kasutegur üle 100%. Kalorimeeter IKA 5000 tahke- ja vedelkütuse kütteväärtuse määramiseks TTÜ STI-s Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad. Selleks et võrrelda kütusekulu, sõltumata kütuse liigist, kasutatakse tingkütuse mõistet. Tingkütuse all mõeldakse kütust, mille ainsaks tunnussuuruseks on tema kütteväärtus 29,31 MJ/kg (ajalooliselt 7000 kcal/kg). Kütuse tegeliku kulu ümberarvutamiseks tingkütuse kuluks kasutatakse valemit Qat Bting B 29,31 kus B kütuse tegelik kulu kg, Bting tingkütuse kulu kg, Qat kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus MJ/kg. Rahvusvahelistel kütuseturgudel on kasutusel mõisted söe ja õli ekvivalent, mis tuuakse tonni
annaabi.ee 
