ROCK-MUUSIKA Koostaja: Maarja Kuusk Torma 2007 Rock-muusika algusajaks oli 1954. aasta, aga selle muusikaga kaasaskäivaid nähtusi võis märgata juba 1940. aastate algul. Selle pärast on Bill Haleyt palju pidada rock-muusika isaks. Tema plaadistas 1954. aastal oma bändiga ,,Comets" pala ,,Rock around the Clock." Algul ei pööratud sellele laulule tähelepanu, aga kui ilmus film ,,Blackboard Jungle" ja seal oli see laul tunnusmeloodiaks, siis hullusid paljud noored. Hiljem andis superesinemisi ansambel ,,The Beatles." Rock-muusika sünnil on mitmeid eeldusi. Kitarr kui muusikariist tegi tänu Charlie Christianile ja Les Paulile 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Muusika levikule aitas suuresti kaasa elektroonika tormiline areng. II maailmasõjal oli rock'n' rolli ja rock-muusika sünnis suur tähendus. Nimelt USA-s kutsuti armeesse nii musti kui ka valgeid mehi erinevatest paikadest. Seal toimus nende
Lisaks sidemele kuulajate ja muusikute vahel oli silmnähtav ka harmoonia esinejate eneste vahel, kus väikeste kuid paljutähendavate zestidega toetati ja julgustati teineteist, nii sai näha, kuidas väike muie andis lavakaaslasele energiat juurde. Nagu ennist mainitud olid lood ekstra ümber seatud selleks kontserttuuriks. Selle töö oli ära teinud noor ja andekas helilooja Kristo Matson. Minule jättis tulemus igatahes sügava mulje. Näiteks sellesuvise noorte laulu- ja tantsupeo tunnusmeloodiaks saanud Siiri Sisaski võimast ,,Mis maa see on?" oli mahedate puhkpillide saatel Lenna Kuurmaa käheda hääle poolt esitatuna väga huvitav kuulata. Sarnaselt teistele lauludele oli uudne Mihkel Raua sõnadele loodud laul ,,Kuis kulgeb kuu?", mis juba ammu minu lemmikute hulka on kuulunud. Pillidest jäi eriliselt meelde fagott, mis sümpatiseeris madala kõlaga otsekui juhtides kogu kontserti. Lisaks fagotti mänginud Rene Sepalaanele olid pillidega
Orff. Veel esitati Eesti helilooja Cyrillus Kreegi reekviemi Domine Jesu. Kontserdi ülesehitus oli ebatavaline, kuid just see tegi selle suurejooneliseks, nimelt olid ametis isegi õhtujuhid, kes juhatasid iga teose mingisuguse tutvustava tekstiga sisse. Esimesena kõlas Charpentieri Te Deum D-duur, H 146: Prelüüd. See teost tunnevad vast kõik eurooplased just tänu sellele, et see on Euroopa Ringhäälingute Liidu hümniks ning ühtlasi Eurovisiooni tunnusmeloodiaks. Just nagu tuntud lauluvõistluselgi oli see heaks stardipauguks kogu kontserdile. Järgmisena oli kavas Antonia Vivaldi teos "Talv" tsüklist "Aastaajad". Jällegi väga tuntud teos, kui natukenegi muusikaajaloost tead või oled kuulanud, mis ümberringi toimub. Solistiks oli Tallinna Muusikakeskkooli õpilane Egert Leinsaar. Solist paistis olevat väga noor, kuid ta sai oma ülesandega briljantselt hakkama. Üldse kogu orkestri
Peaaegu pooled kuulajatest 48% tundis lugu kuulates rahulolu. Paljud hakkasid loo tagajärjel tundma rõõmu ja heaolu. Mitte keegi kuulajatest ei tundnud lugu kuulates ärevust, kurbust või masendust. 6.5. Meeleolu muutused Röövel Ööbiku loo "Kid's Stuff Rock" puhul Uuringus kuulasid noored Röövel Ööbiku lugu Kid's Stuff Rock. Tegemist on Eesti bändiga, kes viljeleb indie rock'i ja on juba 1980.ndatest alates aktiivne. Lugu ,,Kid's Stuff Rock" on seriaali ,,Ühikarotid" tunnusmeloodiaks. Joonis 22. Meeleolu muutused Röövel Ööbiku loo "Kid's Stuff Rock" puhul Tundub, et kuigi tegemist on noore kuulajasgrupile mõeldud looga, ei tekitanud see nii mõneski mingeid tundeid, seda näitab 26% kuulajasgrupp, kes tundsid lugu kuulates ükskõiksust. Üldiselt domineerisid ka siin peamiselt positiivsed tunded, 35% kuulajatest tundis rõõmu ja 14% heaolutunnet. 21% kuulajatest tundis ka ärevust. Kõige negatiivsem
K ui II m aailm asõda oli juba puhken ud, m uutus toormaterjal heliplaatide tootmiseks üha haruldasemaks. Alates 1941 aasast tuli Saksamaal ühe uue plaadi ostmiseks kõigepealt kaks vana ära anda. Seepärast oli Belgradis baseerunud saksa sõdurite raadiojaamale kingitus sõpradelt saadud kastitäis plaate Viinist, mis Viini raadiole kasutuks osutusid. Olles saadetisega tutvunud, avastas keegi, et “L ili M arleen ” sobiks päris hästi sõdurisaadete tunnusmeloodiaks, mida mängida igal õhtul 21.57. Tulemus oli uskumatu. Laul sai populaarseks nii saksakeelses variandis Lale Anderseniga kui ka inglisekeelses Marlene Dietrichiga. Vist ainus, kellele laul ei meeldinud oli Saksa propagandaminister Goebbels, kes väitis 1942 aasta lõpul, et “L ili M arleen” on liiga sentim entaaln e, ega sobi vägede võitlusvaimu hoidmiseks. Järgnesid sanktsioonid: tähtajatu esinemiskeeld lauljale,
annaabi.ee 
