Kõhunääre (Pankreas) Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine, söömine antakse vastavate närvideg...
Hingamisakt ja selle osad Hingamisakti osad on: 1) Väline e kopsuhingamine õhu liikumine atmosfäärist kopsu alveoolideni sisehingamise ajal ja väljahingatava õhu liikumine alveoolidest atmosfääri. 2) Gaaside transport O imendub (infundeerub) alveoolidest verre ja transporditakse verega kudedesse, kudedest venoosse verega alveoolideni transporditakse CO2. 3) Sisemine e koehingamine kudedesse sisenenud O ära kasutamine aine-ja energiavahetuse käigus. Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisandu...
Veri Inimesel on verd 7-8% kehakaalust. (70 kilosel 5l verd) Veri paikneb veresoontes ja osa paikneb vere depoodes maksas, põrnas ja luuüdis. Suurema füüsiise koormuse korral paisatakse depoodest välja. Punasest luuüdist verd ei paisata, enne kui vormelemendid on küpseks saanud. (paisatakse välja suurte verekaotuste korral) Veri jaguneb plasmaks ja vormelementideks. suhe on 40-45% vormelemente, 55-60% plasmat. Punase värvi annavad verelibled. Plasma ja vormelementide omavahelist suhet nim. hematokritiks. Nt vere vormelementide ülekanne. Kui vormelemente on liiga palju (jalgratturitel piir 50!)....... veri paksem ehk viskoossem. Süda peab ringi pumpama. Suusatajal mõõdetakse hemoglobiini taset. Kui hemoglobiini sisaldus liiga kõrge, ei lasta starti. Vere skeem!!!!!!!! Vormelemendid: erütrotsüüdid (punased vere libled), trombotsüüdid (vereliistakud), leukotsüüdid (valged v.libled). Erütrotsüüdid on ilma tuumatavererakud, nõgusa kuju...
Kortisooli ainevahetuslikud toimed: A -kortisooli tavaline tase vereplasmas ei mõjuta postprandiaalses perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest, glütseroolist ja püruvaadist ja laktaadist, toimub maksas · Glükoosi omastamise langus rakkudes · Triglütseriidide lõhustamise inten...
Sissehingamine Sissehingamise ajal diafragma tõmbub kokku (kontraheerub) ja liigub allapoole samal ajal kontraheeruvad ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ja väljapoole. Rindkereõõs selle tagajärjel laieneb külgedele, üles kui allapoole; ja rõhk rindkereõõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu langemise tõttu liigub väljapoole ka pleuraväline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja liigub järele väljapoole ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk kopsudes langeb, õhk imetakse atmosfäärist trahhea ja bronhide kaudu kopsudesse ongi toimunud sissehingamine! Väljahingamine Väljahingamise ajal diafragma lõtvub, liigub ülespoole ja omandab kuplikuju, rindkereõõne ruumala väheneb, lõtvuvad välised roietevahelised lihased, seesmised lihased tõmbuvad kokku. Roided langevad allapoole ja rindkereõõne ruumala väheneb ka külgsuunas. Rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes tõus...
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaski...
Reesussüsteem Avastaja Landsteiner. Tema näitas, et koerahvi Maccacus Rhesus veres on erütrotsüütidel antigeen, mida ta nimetas reesusantigeeniks. Hiljem sai antigeen nimeks D-antigeen. Landstenier leidis et osa on ka inimestel, kellel on antigeen, see on reesuspositiivne, kellel mitte, see reesusnegatiivne. Reesusantigeeni suhtes võivad tekkida vastavad antikehad reesusantikehad. Reesusantigeeni ja antikeha kokkupuutel tekib aglutinatsioon. Vere ülekandel tulek vältida, et ei kantaks üle vale veregrupi verd!!!! 1. Kui negatiivsesse verre pannakse positiivset reesusverd siis alles pikema aja vältel võib tekkida aglutinatsioon. Reesuspositiivsel võivad tekkida antikehad, teisel ülekandel kui negatiivne sab positiivselt verd, ootavad antikehad juba seal, ja tekib jälle aglutinatsioon. 2. Rasedus ja sünnitusabi kui reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. Esimese raseduse ajal Algul ...
Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon. Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel ...
Menstruatsioonitsükkel Muutused naise organismis, toimuvad hüpotalamuses, hüpofüüsis, sugunäärmetes, emakas, tupe limaskestas. Faasid: 1. Follikulaarfaas 2. Kollakehafaas Ovulatsioon küpse munaraku väljumine folliikulist Emaka limaskesta muutuste 3 faasi: 1) Deskvamatsioonifaas limaskesta irdumisfaas (1-5 (7)) 2) Proliferatsioonifaas 6-14, emaka limaskest pakseneb 3) Sekretsioonifaas 15-28, limaskest pakseneb veelgi Tsükli kestvus võib olla 3-5 nädalat. Tsükli kõikumine +- 3 päeva (füsioloogiline). Stabiilne on kollakeha faas (2 nädalat) Ovulatsiooni täpselt ette näha ei saa, saab prognoosida tõenäosuse põhjal. Üleminekuperioodil ebaregulaarne anovulatsiooniperiood? Uue tsükli algatajaks hüpotalamuse gonadoliberiinide mõjul toimuv FSH tootmine adenohüpofüüsist. FSH mõjul uus folliikel küpseb, ühtlasi toodab ka östradiooli. Östradiooli tase suuren...
just nii kaugele, kus ma praegu olen. Ülikooli tulin ma eesmärgiga saada heaks ajakirjanikuks, kuid hetkel napib mul vajalikke teadmisi, oskusi ja isiksuseomadusi. Õpingute vältel pean osalema seminaridel ja tegema erinevaid rühmatöid, kus on vajalikud suhtlemisoskus ja koostöövalmidus. Olles loengutel ja rühmadiskussioonidel aktiivne kaasarääkija , muudab see mind julgemaks ja suhtlemisaltimaks. Kavatsen kindlasti loengutel ka aktiivselt kaasa mõelda ja konspekteerida, tunniteemale lisaks ka taustainformatsiooni . Olen enda jaoks avastanud, et raamatukogu on parim koht õppimiseks ja seal saan toita oma teadmistejanu, otsides lisainformatsiooni huvi pakkuvate teemade kohta. Võtan taas käsile ka ilukirjanduse lugemise, mis aitab rikastada minu sõnavara ning arendada loovat mõtlemist ja eneseväljendust. Tahan ka oma keelteoskust edasi arendada, sest see oskus tagab mulle tööturul suure eelise
annaabi.ee 
