Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korraldus ehk ülesehitus Missa katoliku kiriku jumalateenistus 1x päevaskõikidele kristlastele, jaguneb eelmissaks ja peamissaks Ordinarium muutumatud, igal päeval korduvad tekstid missas/tunnipalvuses Proprium tekstid, mis muutuvad igapäev vastavalt kirkukalendrile missas/tunnipalvuses Missa Eelmissa Peamissa Eelmissa: Lauldakse missa avalaul ehk INTROITUS Loeti pühakute ja apostlite kirju Loeti lõiku evangeeliumist Lõppes piduliku usutunnistuse-CREDOGA Sissejuhatavad laulud Peamissa: Toimub rituaalne ohvritalitus altaril Pühitsetakse kristuse ihu ja verd Tekstid/laulud jagunevad kaheks: 1
2) Benediktlased panid aluse hääbunud keskaegse laulutraditsiooni teaduslikule uurimisele ja taaselustamisele. 9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale. a) Eelmissa sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. b) Peamissa keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud. 11. Tunnipalvuses ja missas on tekste, mis on alati samad. Ordinaarium. 12. Proprium tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile. 13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks.
Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu Nende ja nende eeskujul tekkinud teiste ordude panus liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid 19.-20. sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni Missa Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks, neid nimetatakse ordinaariumiteks Suur osa tekstidest muutub aga igal päeval vastavalt kirkukalendrile, neid nimetatakse propriumideks. Gregooriuse laul, nimetatud ka gregoriaan, gregooriuse koraal. On roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul Toetub proosa tekstile On saateta, rütmiliselt taktimõõdu alla organiseerimata (jälgib teksti loomulikku kulgemist)
koondas kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. süstematiseeris rütmiõpetuse KESKAEG ✾ Gregorius I oli Rooma paavst, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia ja ühtlustas kirikulaulude tekstid (7-8 saj.) ✾ liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord ✾ missa- päeva keskne jumalateenistus ✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV
Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) Tertia 3.päevatunnil MISSA päeva keskel peamine jumalateenistus Sexta 6.päevatunnil Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul Missa koosneb kahest osast - eelmissast (sissejuhatavad laulud ja sõnaliturgia) ja peamissast (keskseks altarirituaal ja armulaud). Suur osa tekstidest muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. Nii tunnipalvuses kui missas on aga tekste, mis jäävad alati samaks ehk igal päeval korduvaid missaosi nim. ordinariumiks. Missa ordinariumi osad: Kyrie eleison - Issand, halasta Gloria in excelsis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei [anjus] - Jumala tall Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. 8. Keskaegsed põhihelilaadid (lk. 43) Keskajal oli kasutusel 4 põhi- e
2 4.Liturgilise laulu vormid -missa ordinarium, missa proprium, officiumid. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1.Tunnipalvlus ehk offitsium lihtne tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse 8 korda päevas ,peamiselt kloostrites. Tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel , korraldades nii tervet päeva. 2. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga päev korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Suur osa tekstidest aga muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. 5.Gregooriuse laul. Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Nagu vanakreeka klassikalises lüürikas , ei saa siingi lahutada muusikat ja teksti (liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna ,neid on alati lauldud)
annaabi.ee 
