arendamisle valiti Martna 1934 Tartu Ülikooli audoktoriks. Mihkel Martna arvukatest brosüüridest ja raamatutest väärivad mainimist: ,,C.R. Jakobson" (Tallinn 1903), ,,Meie korterid- millised nad on ja missugused nad peaksid olema" (Tallinn 1903), ,, Külast. Mälestused ja tähelepanekud Eesti külaelu arenemisel pärast 60-daid aastaid" (Tallinn 1914), ,,Estland, die esten und die estnische Frage" (Olten 1919, tõlgitud ka prantsuse ja itaalia keelde), ,,8- tunniline tööpäev" (Tallinn 1924). Eesti ühiskondliku mõtte arengu ja sotsiaalse liikumise ajaloos on Martnal, kui Eesti sotsiaaldemokraatia rajajal tähtis koht. Mihkel Martna suri 23. mail 1934 Tallinnas. 3 OTTO (AUGUST) STRANDMAN Otto Strandman on sündinud 18. november 1875. aastal Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kooliõpetaja ja vallakirjutaja kolmas poeg sai ristimisel nimeks Otto August.
kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see Soome rahvuspüha
kindlustusrahad tööpuuduse korral. 1920. aastatel oli Rootsi majanduses nii tõusu kui ka mõõna perioode, kuid aastakümne lõpu suur ülemaailmne majanduskriis avaldas oma mõju ka Rootsis. Töötute hulk suurenes, palgad langesid. 1933. a. olukord mõnevõrra juba paranes. 1935.-1938. a. viisid sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme: 1) kindlustus tööpuuduse korral; 2) tõsteti vanaduspensioni määra; 3) seati sisse peretoetused 4) kehtestati 8-tunniline tööpäev; 5) hakati kõigile maksma puhkusetasu; 6) tööandjate ja a/ü vahel leping, millega mõlemad pooled kohustusid austama pikaajalisi töölepinguid. Sellega vähenes streikide oht. Maailmas levis kuuldus Rootsist kui ideaalriigist. 9. SOOME ISESEISVUMINE. Pärast seda, kui bolsevikud olid haaranud võimu Petrogradis, kuulutas Soome seadusandlik organ Eduskund 6. XII 1917.a. Soome iseseisvaks. Tänapäeval on see
Päts viibis Saksamaa alistumiseni vangilaagris. Ajutine Valitsus pani aluse Eesti riikluse ülesehitamisele. 11. novembril 1918 kogunes Ajutine Valitsus oma esimesele koosolekule. Korrigeeriti valitsuse koosseisu, sest oli vaja kaasata kõiki kodanlike parteid kui ka tööerakondi, kuid see oli problemaatiline. ESDTP'le oli valitsuskoalitsioon kodanlike parteidega problemaatiline, kuid siiski nõustusid pakkumisega. Kuulutati Asutava Kogu valimised, kehtestati 8-tunniline tööpäev. Maanõukogu tegevus 1918-19: 20. novembril taaskogunes Maanõukogu ja 27. novembril valiti valitsuse uus koosseis. Ühtlasi otsustas Maanõukogu tegevuse lõpetada, jättes Eesti tuleviku Asutava Kogu hooleks. Kindlaks määrati Asutava Kogu valimistähtaeg 1.-3. veebruar 1919. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni koondus kogu võimutäius Ajutise Valitsuse kätte, sest Maanõukogu 24. ja 27. novembri seadused tagasi valitsusele erakorralised volitused. Nii läks seadusandlik kui ka
annaabi.ee 
