mõistlikud ja eelkõige eeskujulikud noored inimesed. Tänaseks on nende töö tehtud. Nüüd sõltub kõik edasine vaid teist endast. Mina, kui alles noor 11nda klassi õpilane ei pea kindlasti teile meelde tuletama kui tähtsad on eesootavad riigieksamid. Kuid paari nõuannet jagan ma teiega siiski. Esiteks võtke aega, et koguda mõtteid, mida teil on vaja eelseisvaks kirjandiks ja üldse kogu eluks. Meenutage oma 1. koolipäeva, keeruakaid tunnikontrolle, kontrolltöösid, kuid eelkõige mõelge inimestele, kes on teile kallid ja, kes panid teid tundma piiritud rõõmu ja jätsid sügava jälje teie südametesse. Teiseks tahan teile meelde tuletada, et ükskõik, mis ei juhtuks, ainult ärge andke alla. Mis valesti, see uuesti. Ja pidage terve elu meeles, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tänan kuulamast ja soovin teile enda ja kogu 11nda klassi nimel edu, jõudu ja õnne eksamiteks ning kogu eluks.
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures
võib neid mõnel juhul hoopis halvendada. Siin ka põhjused: · Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,52,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi. · Õpetajate sõnul tegelesid õpilased tunnis kõrvaliste asjadega. · Laste hinnetele arvutid positiivset mõju ei avaldanud, välja arvatud nende õpilaste puhul, kes kasutasid spetsiaalset õpitarkvara. Seda aga tehti väga vähe. · Sülearvuti kasutamise ajal tehti tunnis senisest vähem harjutusi, kontrolltöid ja tunnikontrolle ning võeti läbi vähem uut materjali. · Õpilaste motivatsioon arvutiga veedetud aasta vältel pigem langes, eduelamusi esines vähem. · Vähenes lävimine pereliikmetega, samuti oldi vähem õues ja loeti vähem raamatuid. · Õpilaste hinnangul õppimiseks kulutatud aeg pikenes. · Koolidele valmistas probleeme arvutite turvaline paigutamine kehalise kasvatuse tundide ja söögivahetundide ajaks, klassipõrandal looklevad pikendusjuhtmed olid lastele ohtlikud.
hoida? Arvan, et kui küsida ükskõik millise gümnasisti käest, kas tal esineb nähtus nimega ,,stress", on vastus jaatav. Samuti olen üpris veendunud, et stressi esmaseks põhjustajaks peetakse õppetööga seotud kohustusi. On täiesti mõistetav, et järgmiseks nädalaks määratud kontrolltööd füüsikas, ajaloos ning bioloogias, matemaatika uurimustöö tähtaeg, kohustusliku kirjanduse raamatu lõpptärmin ja suur hulk tunnikontrolle nõuavad keskendumist ja vaeva ning puhkamiseks aega ei jää. Ülesannete tegematajätmine tekitab aga omakorda veel suuremat nördimust ning stressi. Lisaks õppetööle on suurem enamus gümnasiste tegevad ka huviringides, õpilasesindustes, trennides ning väga suur hulk ajast ja energiast kulub sotsiaalelu edendamisele. Neid kõrvaltegevusi ei saa mitte mingil juhul tähelepanuta jätta. Selline laveerimine huvi-, sotsiaal- ja õppeelu vahel ongi pingete põhipõhjuseks.
Palju lihtsam oleks, kui teeks referaad ja esseed ette ära ning lühemad kodutööd teeks eelmisel päeval. Minul isiklikult pole kooliaasta alguses kunagi olnud mingit motivatsiooni, et õppida. Asi võib olla ka selles, et esimesed nädalad on uude kohta sisseelamise aeg, tutvutakse teiste noortega ning üritatakse koolimaja keerkäikudest ning iga nädal muutuvast tunniplaanist aru saada. Ajapikku see kõik muutub, tööde tähtajad hakkavad lähenema ning tunnikontrolle tehakse juba pea iga päev. Siis on aeg end käsile võtta. Nii on ka minu puhul. Õhtuti ja nädalavahetusel õpin ära kõik olulised asjad, kui mitte kõike korraga siis järgmiseks päevaks. Lisaks kooli õpingutele pean end motiveerima ka autokooliks õppima, mille jaoks paraku eriti aega ei jää. Kuid siht on silme ees, soovin enne jõule load kätte saada, et ei peaks bussiga rasket kotti tassima.
kooskõlastada. Rollikonflikt tekib näiteks siis kui õpetaja on samaaegselt ka õpilase lapsevanem. (Kreem, 1995, lk 143) Selline konflikt on ka minu kunagise klassivennaga olnud. Tema ema oli meie õpetaja ja poeg ei olnud rahul ootamatu tunnikontrolli hindega, sest talle ei olnud ema öelnud, et töö tuleb. Antud olukorras pidi õpetaja täitma õpetaja rolli, mitte ema rolli, ja selgitas oma pojale, et tema ei saa sinna midagi parata, sest reeglid on sellised ning õpilastele ei pea tunnikontrolle ette ütlema. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised (Payne, 1995, lk 128). Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. Üks sotsiaaltöö raskustest seisneb selles, et professionaalse suhte iseätasuse säilitamiseks eristavad töötajad teatud määral oma
annaabi.ee 
