Videoanalüüs Tunniandja nimi: Ragnar Rebane Tunniandja kursus: Kehakultuur I Kuupäev: 24.03.2015 Positiivsed küljed: 1. Õppematerial oli korralikult selge, tund kulges ilma tõrgeteta ja sujuvalt 2. Häälekasutus oli kõva ja selge ning käskluste andmine oli kronoloogiliselt paigas 3. Harjutuste valik oli hea ning ei pingutanud raskusega üle 4. Õppekoht oli korras ja tõrkeid ei esinenud 5. Peegelpildi jälgimine oli selge ja sellega ei tekkinud probleeme 6
Kevad Friedebert Tuglase novell 1.Lühikokkuvõte. Antud novell Kevad räägib ühest geograafiatunnist. Õpetaja Kalning joonistab tahvli peale taevakehi , kui äkki ta hüüab ,et Lohuots jutustagu , millest ta just oli rääkinud. Kuid Lohuots ei kuulanud, nad olid poistega rääkinud , kuidas tunniandja oli tänaval kukkunud ja räägiti ka Lohuotsa uuest noast. Lohuots muidugi ei teadnud , millest Kalning oli rääkinud ja jäi peale tunde. Samuti panid Lohuots nurka seisma otse akna äärde, kust ta pidi kuulama , kuidas esimesest pingist keegi tahvli juures tunniandja juttu ette vuristas. Lohuots ei kuulanud ka seegi kord, kuna ta vaatas aknast välja ja ta mõtted läksid uitama. Seal seistes vaatas ta üle ka mis ta taskutes leidus ja mõtles kevadele
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid.
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikuda „Maona“ ning ettevalmistamine tunni põhiosale Klass: 7.klass Riviharjutus: Liikumine „Maona“ Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: Kuupäev: Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste Metoodilised arv märkused Organiseeritud Tunni alustamine. Tunni teema Max. 1 Pikkuse tegutsemine rühmas seletamine minutit järjekorras, pikemad ees
sealt ,,lahtiregistreerimisele" seoses LÕS-i sulgemisega alates 1. augustist 1932. 1928/29. õppeaastal asus Kreek ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi laulu- ja muusikaõpetaja kohusetäitjaks ja pasunakoori juhiks ning töötas seal kooli likvideerimiseni 1938. aasta augustis. Rootsi Eragümnaasiumi avamisel 1931. aasta sügisel kutsuti Kreek muusikaõpetajaks ja ta jäi ametisse järgnevaks kuueks õppeaastaks. Lisaks sellele oli ta ühe õppeaasta (1932/33) tunniandja Haapsalu Linna I Algkoolis, töötas kaks õppeaastat (1938/39 ja 1939/40) Haapsalu Tööstuskeskkoolis ning vahemikus 19371940 Haapsalu Gümnaasiumis ja Progümnaasiumis.96 Seega õpetas Kreek muusikat kokku kuues koolis, sealjuures kõigis Läänemaal keskharidust andvates avalikes õppeasutustes ning, nagu selgub eelnevast, töötas mõnelgi aastal paralleelselt kahes või isegi kolmes kohas. 1940.aastal kutsuti Cyrillus Kreeki Tallinna Konservatooriumi õppejõuks, kuid järgmisel
Neil juhtudel on soovitatav pärast tundi märkida konspekti, mis läbi võeti, mis jäi puudu ja mispärast. Järgnevate tundide ettevalmistamisel ja andmisel oleksid märkmed abiks tekkinud lünkade täitmisel, võimaldades paremini säilitada tundidevahelist seost ning õppetöö süstemaatilisust. SUUSATUNNI PLAANKONSPEKT Rühm ………………………….. Tunniandja ………………………………… Kuupäev ……………………… Kellaaeg ……………………………………. Teema ja ülesanne ………………………………………………………………………………………… Õppepaik, ettevalmistus ………………………………………………………………………………..
annaabi.ee 
