Moderniseeritud kognitiivse taksonoomia sisumõõde: A. Faktiteadmine (põhielementide teadmine) - terminoloogia teadmine; spetsiifiliste detailide ja elementide teadmine B. Kontseptuaalne teadmine (põhielementidevaheliste seoste teadmine) n. klassifikatsioonide ja kategooriate teadmine C. Protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha) Ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine. D. Metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest) nt teadmine enda kohta. Kognitiivse taksonoomia põhikategooriad: • Teadmistase – inimese võime reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni. • Arusaamistase - võime sooritada vaimseid toiminguid piiritletud sisuga, mida inime suudab korraga haarata või selle üle arutleda. Kasutamine õppeülesannete klassifitseerimisel: koolis kasutatakse sageli Bloomi taksonoomia lihtustatud variante. Levinud on hindamise kategooria kasutamine õpitulemuste klassifitseerimiseks.
Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide täitmiseks mõeldud omandatud teadvustatud ja paindlikud tegevuskavad, mis tuginedes õpioskustele, on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. põhistrateegiad tugistrateegiad üldstrateegiad eristrateegiaid Metakognitsioon Metakognitsiooniks ehk teadmistoimingute kontrolliks nimetatakse sellist toimingut, kus õppija ise jälgib end õppijana. Metakognitiivsetes teadmistes eristatakse 3 kategooriat: Teadmised iseendast, oma tunnetustegevusest; Teadmised ülesandest, õpitavast; Teadmised strateegiatest, mis võimaldavad tegevusi reguleerida. Õpiharjumuseks nimetatakse omandatud tegevusviise, mille sooritamine on muutunud vajaduseks ja mis sunnivad õppijat teatud viisil tegutsema (õppima). Enesehinnang on määratletav kui indiviidi positiivne või negatiivne hinnang oma väärtuslikkusele. Õpistiilid Iga inimene õpib temale ainuomasel viisil, mida nimetatakse õpistiiliks.
· Süvatähendus -> väljendamine pindstruktuuris sõltub 3- Pindstruktuuri süntaks ehk vorm ehk grammatiline struktureerimine · Keelenormile vastava ütluse planeerimine: leksikaalsete ja grammatiliste vahendite valik (kuidas ütlus õigesti vormistada) · Lausemall < - > sõna (tegusõna kõige olulisem) mõnikord valib aju lausemalli ja täidab sõnadega, mõnikord valib sõna ja teeb sellest lause · Sõnakasutus on individuaalne ja sõltub tunnetustegevusest ja kontekstist · sõnade leksikaalne sobivus lauses · lausemalli valik sõltub; ettekujutus situatsioonist, mallide valdamine · sõnajärg lauses ; eriti atributiivsete suhete puhul (poisi kott vs kotipoiss) · sõnavormid mälus valmis ja midagi tuleb ka moodustada. Muuteoperatsioonid · semantiliste elementide asendaine keele reaalsete üksustega · Obligatoorsed saadakse tuumlause/baaslause (ainult kohustuslikud asjad, lühendada ei saa)
kategooriate; printsiipide ja üldistuste teadmine; teooriate, mudelite ja struktuuride teadmine), protseduuriline teadmine (kuidas midagi teha – ainespetsiifiliste oskuste ja tegevusmallide teadmine; ainespetsiifiliste võtete ja meetodite teadmine; protseduuri kasutamise sobivuse üle otsustamise kriteeriumide teadmine), metakognitiivne teadmine (üldine teadmine tunnetustegevusest, sealhulgas teadlikkus oma tunnetustegevusest – srateegiline teadmine (intuitsioon ehk sisetunne), teadmine tunnetuslikest ülesannetest, sealhulgas kontekstuaalne ja tingimuslik teadmine; teadmine iseenda kohta) Soorituslik ehk kognitiivsete protsessie mõõde (horisontaaljoonel) on: „Pea meeles“ (Teadmine) – inimese võime reprodutseerida olulist infot pikaajalisest mälust. Ära tundmine ja meenutamine minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine võrdlemisi kiiresti.
annaabi.ee 
