sõnaseostes. PSL rakendus-pedagoogiline suhtlemine(lastega suhtlemine,selgitamine), kõnearengu toetamine ja korrigeerimine, õppekirjandus(ülesannete/tekstide jõukohastamine lastele) Kõnetegevus. ¤ Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne seda teenindab(juhib/reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism- kõne funktsionaalsüsteem. ¤ Mõiste ja põhikategooriad: Kõne on keelekasutus suhtluseks ja tunnetustegevuseks, ilmneb tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist. ¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne
TAJU  meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU  organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE  oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU  vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE  psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju
ajal. Laps ei ole valmis sisekõnelise tasandi jaoks. 4. Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõneline) Etappide pikkus sõltub lapse arengutasemest ja sellest, kuidas ma õpetan. Järgneva tasemeni jõuab laps kas ise või õpetaja proovib, katsetab, üritab tunnetada. TEGEVUSSTRUKTUURIS KÕIGE OLULISEM ON TOIMING, KUNA SEE ON TEADVUSTATUD!! Toimingu sooritamisel on olulised järjestikused etapid. KÕNETEGEVUS- .... On keele kasutamine suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. · keel on vahend, seda kasutatakse mõtlemises, meenutamisel, suhtlemisel, mõistmisel. ... ilmneb peamiselt operatsioonide või toimingutena, on osategevus. Kõnevõime · biheivioristlik pidas individuaalseks · ratsionalistlik pidas kaasasündinuks · kognitivistlik pidas mitte kaasasündinuks vaid EELDUSTEGA kõnelema hakkamiseks. (nt suulaelõhega lapsel ei kujune kõne- lapse üldine kõneareng võib maha jääda)- bioloogilised
Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu  vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine. Ei ole eraldi tunnetusprotsess, kuid käsitletakse eraldi seetõttu, et seda on võimalik eraldi suunata ja sellega tegeleda. 5. Kõne  psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. Ilma kõneta on raske mõelda, tajuda on võimalik. Tunnetusprotsessid on meil kõikidel olemas, kuid nende sees eritatakse veel omaette protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2
annaabi.ee 
