Ütluse mõistmine ei ole nii keelespetsiifiline. See toetub juba teadmistele ja kultuurile. Eriti keerulised on allteksid. Õpetaja peab arvestama,et laps on võõras keelekeskonnas ja ka seda,et kuigi tundub – et lasp juba saab aru võib see arusaamine olla väiksem . Samuti peab meeles pidama et laps väisb võõras keelekeskonnas rutem. Kõneloome protsessis peab lapsel olema motiiv ja kavatsus rääkida. Siit edasi mõte täpsustub ja see kõik on seotud tunnetustegevusega ja kultuuriga. Keel ei mõjuta seda. Sii stuleb tähenduse tasand mis osaliselt on juba keelega seotud. Kõige suuremad raskused tulevad pindstruktuuri tasandil. Siis tuleb ütluse sisu vormistada juba keelevahenditega. On otseselt keelega seotud nagu ka keeleliigutuste tasand, kus alguses pannakse paika inonatsioon ja järgmisena juba väljaütlemise planeerimine ja realiseerimine. See osa vajab kõige rohkem tööd
õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava lähenemisviisi tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele. 5) Emotsionaalse kohandumise oskused hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoida, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Kuigi need oskused ei seostu sageli otseselt õpilase tunnetustegevusega, võin nende mõju õppimise edukusele ja tõhususele olla väga suur. 5. Millised on põhilised emotsionaalse kohandumise liigid õpioskustena kursuse käsitluse järgi? 1) Õpikeskkonna kujundamisoskus 2) Enesemotiveerimise oskus 3) Sooritushirmu ületamise oskus 6. Millised tegevused peaks õpilane sooritama kirjaliku teksti õppimiseks PQ4R meetodi järgi?
õpilane suudaks jälgida oma tegevust: eesmärgi püstitamisel; eesmärgi saavutamise viisi kavandamisel; kavandatu realiseerimisel; valitud strateegia korrigeerimisel. Eneseregulatsioonioskuse kujunemiseks tuleb luua vajalikud tingimused. 5. emotsionaalse kohanemise oskused hõlmavad õpioskusi, mida on vaja selleks, et motivatsiooni alal hoidaa, tähelepanu koondada, keskenduda, sooritushirmust üle saada ja aega mõistlikult kasutada. Kuigi need oskused ei seostu otseselt õpilase tunnetustegevusega, võib nende mõju õppimise edukusele ja tõhususele olla väga suur. Õppimise tulemuseks tuleb luua tingimused, mis kindlustavad patrima keskendumise. Enesemotiveerimine seisneb oskuses seada pingutusi nõudvaid eesmärke ja saada tasustust pingest vabanemisega. Õppimisoskus eeldab ka emotsioonide kontrolli. Kirjaliku teksti õppimine (PQ4R), märkmete tegemine, konspekteerimine. PQ4R meetod on üks tuntumaid õppimisviise teksti meeldejätmiseks ja sellest arusaamiseks
mõõtmisest lähtuvalt (hindamise kontrolli- ja mõõtmisfunktsioon), on hindamise traditsiooniline käsitlemine küllaltki üheülbaline ja piiratud. Terviklikuma pildi saamiseks peaksime kõigepealt eristama hindamise erinevaid süsteeme või eri käsitlustasandeid. Need on: hindamine kui tunnetustegevuse element (tunnetusprotsessi osa); hindamine kui välise juhtimissüsteemi element. Hindamine tunnetustegevuse elemendina tähendab, et tunnetustegevusega kaasneb alati ka hinnanguline tegevus, kusjuures hinnangute aluseks on subjekti vajadused, huvid, püüdlused, hoiakud jms (s.t väärtused). Kui vastsündinu teadvustamata hinnangulise reageeringu aluseks on kaasasündinud vajadused (bioloogilised tarbed), siis mida enam kogub inimene kogemusi, seda komplitseeritumaks muutub ka tunnetusprotsessis hindamise alus (kriteerium). Kasvatus kui inimese sihipärane mõjutamine on võimalik vaid siis ja ainult sedavõrd, kuivõrd toimub