Nii kujunevadki kaemusliku-praktilise mõtlemise rüpes eeldused kaemusliku-kujundilise mõtlemise arenguks (Strebeleva 2010:11). Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist. Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama,
oskusi/võimeid/teadmisi kõige kohasemal viisil. Kujuneb sisekõne baasil ja selle areng sõltub vajadusest oma psüühilist tegevust teadvustada (formaalse koolihariduse roll) VAATA ÜLE EMOTSIOONID JA MOTIVATSIOON! Juhtiv tunnetusprotsess protsess, millele toetub psüühiline aktiivsus antud eaperioodil ning mille baasil arenevad teised tunnetusprotsessid, eelkõige järgmine juhtiv protsess. Igas vanuseperioodis on mingil tunnetusprotsessil juhtiv roll. Taju (0-5 ea) mälu ja mõtlemine toetuvad sellele Mälu (5-12/14 ea) mälule saab palju toetuda, lapsed jätavad kergesti meelde. Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa Mõtlemine (12/14-...) väga palju muljeid on isiklikult saadud. Info üle suudetakse mõelda, tehakse järeldusi. Suudetakse mõelda ka abstraktselt. Oluline on valida seda, mida lastele õpetada ja kuidas. Juhtiv tegevus tegevus, mis on antud eaperioodil valdav ja areneb
; · igat in. motiveerib tavaliselt üks vaj.; · kõrgemate vaj. rahuldam. on palju rohkem viise ja võtteid; · vaj. on seotud nende rahuldam. saadava rahuloluga. Vajadusi võib vaadelda in. motivats. kujunem. allikatena. In. püstit. vaj. mõjul kindlaid eesm. Eesm. korrastab vaj., aitab neid olul. järgi reast. II. Motivatsiooni protsessiteooriad: in. anal. situats. ning otsust., kas ja millisel viisil käituda või mitte. Põhirõhk in. erineval tunnetusprotsessil. Ootuste ja eesm. kaudu lähenem. motivats. põ- hin. eeldusel, et tööt. on motiv. vaid siis, kui temalt nõutav võimald. tal ühtlasi realis. oma ootusi ja eesm. 1. Ootusteteooria põhin. usul, et teatud käitum. on edukas või ebaedukas. In. arvest. 3 peam. tegurit, enne kui teevad jõupingutusi saavutamaks teatud tulemusi: · Pingutus tegevus, hinnat. tõenäosust, kas teatud jõupingutused võimald. esineda või mitte, ar- vest. oma võimeid ja minevikukogemust
) Etteantud teemas oli Newtoni traktaat täiuslik. Vast märkasite, et sellest puudub polarisatsiooni mõiste. See pole juhuslik - kuigi polarisatsiooninähtust tunti juba enne Newtonit, vaikis ta selle maha. Pole ju võimalik seletada kaksikmurdumist korpusklitega. Loodusteaduses, ka füüsikas, pole kunagi võimalik midagi "ära teha". Teadus on igavene otsing. Ja ajalugu näitab, et mida põhjalikum on üks või teine teooria, seda põhjalikumalt on ta tunnetusprotsessil jalus. Eitades valguse laineiseloomu, pidurdas Newtoni teooria füüsika arengut rohkem kui sajandi vältel. Samal ajal pole midagi praktilisemat heast teooriast. Näiteks Newtoni omast. Kohe näete. Geomeetriline optika Newtoni järgi on valguskiir sirge. Peegeldumisel ja murdumisel ta muudab suunda, aga see suuna muutus on täpselt arvutatav, kui teame keskkondade optilisi omadusi (murdumisnäitajat). Geomeetriline optika toetub Newtoni teooriale ja lubab (suhteliselt
annaabi.ee 
