Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale, et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides. Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner. Ta on väga uudish...
10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugemale
hüvelise kooselu probleemid. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Valgustajad olid veendunud, et mõistus ja teaduse progress võivad otsustavat mõju avaldada kõigile inimese elukorralduse vormidele. 19) Faust kui igavene otsija. Jutustada Ta jäi alati oma põhimõtetele kindlaks ning ei kaldu teelt kõrvale. Ta soovis parandada inimeste olukorda Maal paremaks. Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta on huvitatud mitmetest teadustest- bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta on õppinud palju, saanud magistri- ja doktorikraadi. Faust oli küll omandanud palju tarkust, kuid ta tundis, et ta pole ikkagi midagi suurt saavutanud. Faust oli täis veidrat rahutust, ta ei suutnud enne Mefistofelese (kuradi) "mängu" tulekut oma elu nautida ega õnnelik olla.
Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Isegi absolutism muutus valgustatuks. Valgustajad olid veendunud, et mõistus ja teaduse progress võivad otsustavat mõju avaldada kõigile inimese elukorralduse vormidele. 20. Faust kui igavene otsija. Jutustada Ta jäi alati oma põhimõtetele kindlaks ning ei kaldu teelt kõrvale. Ta soovis parandada inimeste olukorda Maal paremaks. Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta on huvitatud mitmetest teadustest- bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta on õppinud palju, saanud magistri- ja doktorikraadi. Faust oli küll omandanud palju tarkust, kuid ta tundis, et ta pole ikkagi midagi suurt saavutanud. Faust oli täis veidrat rahutust, ta ei suutnud enne Mefistofelese (kuradi) "mängu" tulekut oma elu nautida ega õnnelik olla. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab
annaabi.ee 
