arenemise astmeid. Esimesel astmel rühmitab laps esemed väliste, kõige ergumate ja silmadele torkivate tunniste järgi. Teisel astmel toimub üldistus funktsionaalsete tunnuste järgi, see tähendab selle rolli järgi, millises esemeid kasutatakse lapsemängus. Kolmas aste iseloomustatakse ülduste ja püsivate tunnuste eristamise oskusega, millised peegeldavad nende olemust ja on iseseisvad nende esemete asendilist, funktsionaalsest kasutamisest. Kõne tunnetusfunktsioon. Umbes kolme aasta vanuses algab laps tähelepanelikult kuulata seda, millist täiskasvanud räägivad omavahel. Tema eriti meeldib kuulata jutud, muinasjutud, luuletused.2-3 aasta vanuses tekib kõne-jutu arusaamine. Kergelt arusaadetakse jutustest, millised puutuvad lapse ümbritsevatesse esemetesse ja ilmungutesse. Selleks, et tema saaks jutust või muinasjutust aru, millede sisu väljub temaga vahetult omandatava situatsiooni piiride taha, on vaja lisatöö täiskasvanud peavad
Lapse kõne ei sõltu enam otseselt tajuväljast, on võimalus fantaseerida ja ka valetada. Vanust 5-6 a. peetakse sobivaks eaks häälik- ja foneemanalüüsi ning lugemise õppimiseks. See huvi puudub aga samaealistel arenguhälvetega lastel, kes hiljem moodustavad koolis nn. riskirühma. Kooliiga (7-18a). Algklassides on juhtivaks õpitegevus, keskastmes suhtlemine eakaaslastega (ja täiskasvanutega), vanemates klassides õpitegevus elukutse omandamiseks. Areneb tunnetusfunktsioon, toimub teadmiste omandamine, üldistamine ja süstematiseerimine. Sõnatähendused kajastavad üldistatud kujutlusi ja mõisteid. Keskastmes, eriti aga hiljem, muutub kõne teadmiste omandamise viisist lisaks nende ümbertöötamise ja ka uute teadmiste loomise viisiks. Selleks peab kõne muutuma teadlikuks ja tahtlikuks, keelevahendite kasutamine võimalikult täpseks: areneb kõne metakeeleline funktsioon, kõnevormidest eriti aktiivselt kirjalik kõne.
13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib referentsi (osutus) ja koordinatsiooni plaan. Tunnetusfunktsioon. FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA? Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me
ning praktilis-kognitiivsed vajadused. Abiõppe ülesandeks on aidata lapsel suhtlemisstrateegiates ning -taktikates orienteeruda, õpetada keelevahendeid adekvaatselt kasutama. Funktsioonide teisel tasandil on otstarbekas eristada teabevahetust, oma ja teiste tegevust reguleerivat-planeerivat funktsiooni ning tunnetusfunktsiooni. Lapse tegevuse arendamise seisukohalt on esikohal reguleeriv- planeeriv funktsioon, kognitiivse arengu huvides aga tunnetusfunktsioon. Kõnetegevuse liigid on kõnelemine ja kuulamine, lugemine ja kirjutamine ning sisekõne. Neil kõigil on erisugune osa ning mehhanism kõne funktsioonide realiseerimisel. Kõne kõiki liike on seega vaja eraldi kujundada. Keeleüksuste formaalsete tunnuste ning semantika paralleelne omandamine. Printsiibi aluseks on seisukoht, et iga keeletasandi igal üksusel (keelemärgil) on selle
annaabi.ee 
