Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel.
desifreerimist. See meetod on kõige täpsem, aga ka kõige kulukam. · Kameraalne desifreerimine maastiku objekte õpitakse tundma fotograafiliselt ja digitaalselt ning neid identifitseerima sisetingimustes. Tuginetakse varem koostatud materjalile. Ei sõltu ilmastikust, töömaht väike. Ei pruugi vastata desifreerimise hetkeseisule. · Kombineeritud desifreerimine kindlate tunnetatavate objektide desifreerimine toimub kameraalselt. Väljas kontrollitakse ja tehakse vajalikud täpsustused. Iga meetodi puhul võib kasutada kolme viisi: · visuaalne · arvutuslik · kombineeritud 29. Aeropiltide desifreerimise tunnused Otsesed tunnused: · objekti kuju paljud topograafiaelemendid on kuju järgi äratuntavad (metsad, põllud, asulad, jõed, teed jne). Korrapärane inimese poolt rajatud, ebakorrapärane looduslik
moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. 15. Mis on katastrimõõdistamine? Katastrimõõdistamise ehk maakorraldustööde teostamisel on peamisteks toiminguteks maa mõõdistamine, piiristamine ja katastriüksuse toimiku koostamine. Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad. 16. Mis on kitsendusi põhjustav objekt? Objekt, mis raskendab või teeb võimatuks katastriüksuse kasutamist ettenähtud sihtotstarvega. Samuti võib olla ehitust või mõõtmist raskendav objekt. 17. Mis on katastriüksuse sihtotstarve ja kuidas seda määratakse? Katastriüksuse sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed
minakontseptsioon, isiksusekeskne nõustamine ja teraapia, kohtumisrühmad Psühholoogilise ohutuse kujundamise kolm tingimust 1. Indiviidi kui tingimusteta väärtuse tunnistamine 2. Sellise kliima tekitamine, milles puudub väline hindamine 3. Empaatiline mõtlemine 10 Kurt Lewini väljateooria Geštaltpsühholoogiast Geštaltpsühholoogia põhiprintsiipid peegeldumine Lewini teoorias: - Inimeste maailmapilt või tunnetatavate nähtuste kujund - geštalt ei kujune mitte üksikute aistingute ja tunnetatud elementide järjestikuse sünteesiga, vaid kohe tekkiva süsteemse, struktureeritud terviku tajuga - Tunnetatud kujund tekib n-ö antud hetkel {ad hoc), ilma et varasemal kogemusel oleks selle kujunemisel erilist mõju. Geštaldi taju kujutab endast ahaa-elamust ehk insaiti. Minevikukogemused võivad küll aktualiseeruda olevikulisena, ent neil pole kaugeltki seda
vea eest, kuivõrd tulevaste vigade vältimiseks. Karistus peab olema proportsioonis kuriteo raskuse ja kurjategija oodatud kasuga sellest. Firensze humanistlikke ideid elustades ja ratsionaliseerides esitas Gr nö [21]loomuliku religiooni neli printsiipi, mis kehtivad igal ajastul ning kõikide positiivsete religioonide alusena: 1) Jumal on olemas ja on ainus; 2) Jumal on suurim kõigi nähtavate ja tunnetatavate asjadega võrreldes [seetõttu vahetult nähtamatu või tunnetamatu]; 3) Jumal on kõiketeadev [ja hooliv]; 4) Jumal on kõige looja (peale iseenda). Kuigi Gr oma põhiteoses naturaliseerib loomulikku seadust tugeva juriidilise rõhuga ning tema mõtteid on seepärast nimetatud teaduslik-ratsionaalseteks, [või ka luterlikule voluntarismile (emotivism ehk mõistuse allutatus religioossele tahtele ja jumalikele väärtustele) vastanduvaks
eesmärgi poole (Aristoteles - püüd vooruslikkusele). Püüdu eesmärgi poole iseloomustati mõistega teleoloogia. Kreeka õpetlased rõhutasid: õiged teadmised eesmärgist juhivad inimtegevust kõigis valdkondades. Seega: teadmised ideaalsest riigist on oskus seda ehitada; teadmised õiglusest on oskus õiglast õigust luua, samuti selle alusel ühiskonnas vooruslikult elada. Seejuures loomuõigus ei avaldu konkreetse normistikuna, vaid tunnetatavate printsiipidena. Need üldkäsitused on antiikse loomuõiguse alused. Aristoteles piiritles: 1) ühelt poolt üleüldist jumalikult täiuslikku loomuõigust, mis on õiglane, arukas ja vooruslik; 2) teiselt poolt aegruumis kehtivat, inimlikust allikast pärit inimeste loodud õigust, mille õigluse, arukuse ja vooruslikkuse aste sõltus sellest, kuivõrd täiuslikult suudeti tajuda neid nähtusi kui loomuõiguse elemente.