viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Hebefreenne skisofreenia emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik meeleolu lame ja inadekvaatne mõttekäik desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia stuupor või mutism rahutus ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine negativism
negatiivne, s.t. ühed faktid või nähtused on meile meelepärased, aga teised ebameeldivad (Lunge, 1980, 25). Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse ning ka rahulolematuse tunde (armukadedus, iha, vaen, vihkamine, piin, kurbus, valu, raev, põlastus jt) (Lewis, 2001, 17). Inimese emotsionaalne pagas ei saa koosneda ainult meeldivatest tundmustest ebameeldivate tundmusteta oleks inimese vaimne pale puudulik. Negatiivseid emotsioone on ka rohkem kui positiivseid, aga seda põhjusega nimelt on negatiivsed tundmused eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides. (Lunge, 1980, 25). Negatiivsetel emotsioonidel ja nende väljendamisel on tõepoolest väga tugev mõju. On tehtud uuringuid, kus on kindaks tehtud see, et negatiivselt häälestatud töötajad peletavad kliente eemale ja seda paraku igaveseks (Rath, 2006, 33)
Tead- vustada unenäos unenägu või enda viibimist unenäos. Amnestia puhul see võimalik pole, sest sür- realismi elemendid puuduvad, mille järgi siis unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenägu samastub ärkvel olekuga. Selline analoogia töötab ka nö. pärismaailmas. Inimesed oma elu elades enamasti ei mõtiskle sel- le üle, et kas nad eksisteerivad reaalsuses või ebareaalsuses. Ilma kõrgemate taju tundmusteta nad sellest aru ei saagi. Me peame tavamaailma ( ebareaalsust ) reaalsuseks. Kuigi tegelikult pole see nii. Tegelikult osutub reaalsus ebareaalsuseks, nii nagu inimese unenägu, kui ta ärkvele tuleb. Oma igapäevases elus me ei tee vahet reaalsusel ja ebareaalsusel. Me oleme sarnases seisundis, mida eel- nevalt nimetati reaalsuse amnestiaks. Kui aga inimene tajub maailma intensiivsemalt ( rohkem ) kui harilikult, siis teeb ta reaalsusel ja ebareaalsusel vahet. 4.7 Unenäomaailma reaalsus
Tead- vustada unenäos unenägu või enda viibimist unenäos. Amnestia puhul see võimalik pole, sest sür- realismi elemendid puuduvad, mille järgi siis unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenägu samastub ärkvel olekuga. Selline analoogia töötab ka nö. pärismaailmas. Inimesed oma elu elades enamasti ei mõtiskle sel- le üle, et kas nad eksisteerivad reaalsuses või ebareaalsuses. Ilma kõrgemate taju tundmusteta nad sellest aru ei saagi. Me peame tavamaailma ( ebareaalsust ) reaalsuseks. Kuigi tegelikult pole see nii. Tegelikult osutub reaalsus ebareaalsuseks, nii nagu inimese unenägu, kui ta ärkvele tuleb. Oma igapäevases elus me ei tee vahet reaalsusel ja ebareaalsusel. Me oleme sarnases seisundis, mida eel- nevalt nimetati reaalsuse amnestiaks. Kui aga inimene tajub maailma intensiivsemalt ( rohkem ) kui harilikult, siis teeb ta reaalsusel ja ebareaalsusel vahet. 4.7 Unenäomaailma reaalsus
Tead- vustada unenäos unenägu või enda viibimist unenäos. Amnestia puhul see võimalik pole, sest sür- realismi elemendid puuduvad, mille järgi siis unenägu ära tunda. Sellisel juhul unenägu samastub ärkvel olekuga. Selline analoogia töötab ka nö. pärismaailmas. Inimesed oma elu elades enamasti ei mõtiskle sel- le üle, et kas nad eksisteerivad reaalsuses või ebareaalsuses. Ilma kõrgemate taju tundmusteta nad sellest aru ei saagi. Me peame tavamaailma ( ebareaalsust ) reaalsuseks. Kuigi tegelikult pole see nii. Tegelikult osutub reaalsus ebareaalsuseks, nii nagu inimese unenägu, kui ta ärkvele tuleb. Oma igapäevases elus me ei tee vahet reaalsusel ja ebareaalsusel. Me oleme sarnases seisundis, mida eel- nevalt nimetati reaalsuse amnestiaks. Kui aga inimene tajub maailma intensiivsemalt ( rohkem ) kui harilikult, siis teeb ta reaalsusel ja ebareaalsusel vahet. 4.7 Unenäomaailma reaalsus
annaabi.ee 
