Truudus tundmusteelus on sama, mis järjekindlus vaimses eluski lihtsalt saamatuse tunnistus." "Ainult pühi asju maksab puutuda." "Kui keegi on armunud, siis algab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega." "Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isikud." "Inimesed armastavad ikka seda teistele anda, mida nad nii väga vajavad ise." "Optimimi aluseks on paljas hirm." "On ikka midagi naeruväärset nende inimeste tundmustes, keda me enam ei armasta." "Patud annab meile andeks pihtimine, mitte preester." "Miski ei tee inimest nii edevaks kui rääkimine, et ta olevat patune." "Võibolla tundub inimene just siis kõige enam iseendana, kui ta etendab mõnd osa." "Tänapäev elavad kõik abielumehed nagu poissmehed ja poissmehed nagu abielumehed." "Ma armastan mehi, kel tulevik, ja naisi, kel minevik." "Ravida hinge meelte ja meeli hinge abil."
*omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) *väljendub intuitsioonis,afektides,hüpnoosis,harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta Kirjelda inimese NS---jaguneb kaheks: Kehanärvisüsteem (piirdeNs ja KeskNS) ja siseelundite närvisüsteem(parasüpaatiline(piirdeNS+kehaNS)ja sümpaatiline(piirdeNS+kehaNS) ***KeskNS(ajus) ja piirde NS, mis on üle kogu keha ja ühendab kõiki organeid keskNSga Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest
Carl Robert Jakobson võitlejana on haavavamaid kujusid Eesti teadusliku rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi-ja tahtekindel võitlusind on selle kuju põhielement,mis määrab tema jäädavalt võluva eripalgelisuse. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvulik ärkamine. ja kõige olulisem,mis Jakobson selleks toonud, on õhutada ning kasvatada võitlustahet ühiskonnas. Võitlejana ei seisa Jakobson oma lapse-ja varasema noorpõlve tundmustes ja mõtetes meile avatuna .Tema süvenenud kinnisus ei lasknud ka sõpradel heita pilku tema hinge salajasse imtiimsusesse. Jakobsoni esimene teravam,tema biograafias tuntuks saanud võitlusakt leiab aset tema konfliktis Torma mõisa omaniku v. Lehmaloos Jakobson jäi täiesti üksi kihelkonna suurnikkude vastu. Hiljem oma poliitilis-pedagoogiliseks peaeesmärgiks seadis Jakobson eesmärgiks,et kasvatada rahvas eneseaustust,usku oma võimeisse ning tuleviku ja võitlustahet
meil üldse; keha, kuju, ulatus, liikumine ja koht on kimäärid. Ainuke tõde, mis üksnes alles jääb on see, et mitte miski pole kindlalt teada. See on alus, millest lähtuvalt on võimalik aegamisi ja üksikasjalikult arutledes liikuda edasi. Esimene tõdemus, milleni Descartes jõuab on see, et kuigi kõiges võib kahelda, siis ometi on tema ise see, kes selles kõiges kahtleb. Järelikult peab ta ise olemas olema. Isegi kui meeled või miski kõrgeim võim meid koguaeg kõikides tundmustes eksitab, on siiski olemas see keegi, keda eksitatakse. Järgmine küsimus, mille Descartes püstitab on tema meditatsiooni üks tähtsamaid küsimusi, võtmeküsimus: kes see mina on, kes minuna on juba paratamatult olemas? Descartes arutleb ja kahtleb kõiges, nii nagu tema meditatsiooni metoodika ette näeb: Kas ma olen inimene? Ja kui olen, siis mis see inimene on? Kas lihtsalt mõistusega loom või midagi enamat? Millised on need inimesele ainuomased ja kaheldamatud loomutunnused,
Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmused alguse (mingi aju osa) ning mis neid esile toob. Tundmused annavad värvigu kogu meie elule. Nad on mitmetahulised, läbivad tervet meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge,
kirjeldamisel. Käesoleva töö autor tajub elamust kui midagi erilist ja ihaldusväärset, midagi, mille eest inimesed on valmis maksma ja mis muudab hetked meeldejäävaks. Tarssanen & Kylänen (2009: 9, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel) räägivad, et elamus sünnib kogemuse ajal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab ,,kogemus" elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmist või oskust. Elamust seletatakse kui kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduvat erilist psüühilist seisundit. (Eesti keele...) See on samuti kogemus, kuid eriline. Elamuskogemus kujutab endast tähendussuhet inimese tajulise tegevuse ja elusituatsiooni vahel ning on elamuslikkusest moodustuv, inimesele eriti tähendusrikas kogemus (Perttula 2007: 5456, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Elamust võib kirjeldada ka füsioloogilise seisundina, mil ajus toimuvad protsessid, mida
annaabi.ee 
