'Pepi' - Vilja värvus roheline või kollane, vilja pinda katab triibuline puna. Viljaliha valge, sulav ja magus, ilma kivisrakkudeta. Valmimisaeg septembrer. Külmhoidlas seisab novembrini. Ei vaja tolmuandjat. Talvekindlus keskmine. Küllaltki haiguskindel. Puu kasvab kõrgusse, mistõttu latv tuleb maha lõigata. Aretatud Eestis Istanduse rajamine Pirnipuu armastab sügava ja sooja põhjaga rammusat savisegust mullamaad, sest ta juured tundivad vähemalt 3-3,5 jalga sügavale maa sisse Puude hea kasvujõu ja saagi saamise eeltingimusteks on väetamine. Puude vahekaugus 3,5-6 m. istutusauk kaevatakse 1m läbimõõduga ja 0,6-0,8m sügavune Istutamine kevadel, enne istutust kärpida juuri. Istutusaugu põhja panna väetisi. Istutamise käigus ohtralt kasta. Pärast istutamist üle vaadata võraoksad, neid kärpida või lõigata.
- extremitas superior – laiem Neerusäsi – medulla renalis - extremitas inferior – kitsam - koosneb 10-20st kahes reas paiknevast koonusekujulisest Skeletotoopia neerupüramiidist – pyramis renalis - paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses - püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired - Vasak neer - neeluurkesse siseneb püramiidi tipuosa - papilla renalis T12, L1, L2 + XII roie “poolitab” tagapinna põikisuunas 7-14 papilli, sest osa naaberpapille laatub - Parem neer - säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga
üleüldiselt - Muretsemine kui toimetulekustrateegia Levimus - Elu jooksul 4-6% Komorbiidsus - 50% patsientidest isiksusehäire, valdavalt vältiv või sõltuv isiksusehäire - Depressioon 60% - 20-35% mngi muu ärevushäire - 40% alkoholisõltuvus Obsessiiv-kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted - Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust - Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr (,,ma tapan oma lapse ära" - Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või asendada neid muude mõtete või tegevusega
ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon Luululine taju – ümbritsev maialm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma) Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon Häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. (kehaskeemi häired, senestopaatia, ’mina’-terviklikkuse tunnetuse häire)
annaabi.ee 
