traditsioon, mis määrab ühtekuuluvuse. Sellise ühtekuuluvuse väljendus on salmikuluule. (Kalmre 2005: 1122) Salmikuluule väljendab koolielu, harrastusi, sõprust. Käsitsi on salmikuid kirjutatud ammusest ajast. Kunagi oli salmikuluule populaarne vanemate inimeste seas, hiljem tärkas huvi salmikuluule vastu ka õpilastel. (Nahkur,Sokk 2001:10) Salmik ja laulik on olnud mitu sajandit kirjaliku pärimuse edasikandjateks. Salmide ja laulude kaudu kajastuvad neis ajastu populaarseimad tundetoonid ning üldfilosoofilised arusaamad. Need on olnud ka ajast-aega teatava sõpruskonna huvide ja kokkukuuluvuse väljendamiseks. Salmikud (ennustuskaustikud) on mitteametlikuks pärimuslikuks teabeallikaks teismeliste tüdrukute hulgas. Selle kui terviku tähtsamad ülesanded on aidata lahendada ja välja elada kasvuea probleeme ja õpetada kultuuri tabuteemasid. Samuti rahuldada romantika ja sentimentaalsuse vajadusi ning levitada populaarset teavet. Lisaks on tal ka turvalisuse
me müristame kõrvu sõjalugu! Ka üksikisikule keskenduvas luules protestib Suits väljastpoolt tuleva surve vastu. Ilmekas näide selle kohta on trotslik ,,Pöörase laul", mis on kirja pandud hullumeelse või selleks peetava vaatepunktilt. Tumedamaid jooni, aimatavat skepsist või edasipürgija väsimushetkede tunnistamist leidub luuletustes ,,Muremõtted käivad rinnas", ,,Ma küdevasse ahju heitsin lehed" ja ,,Käe naale viimaks toetasin pää". Nii tagasihoidlikult kui need tundetoonid esinevadki, aitavad need varjundada muidu ühtlast võitlusmeelsust. Uudsena omas ajas mõjus G. Suitsu armastuslüürika ,,Elu tule" kolmandas tsüklis, mille avab kaunis igatsuslaul ,,Oma saar". ,,Oma saar" Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Uus oli noore Suitsu luules seegi, et armastatu ei olnud üksnes imetletav ja ihaldatav, vaid tingimata ka tee- ja ideekaaslane
ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. "Tuulemaa". (1913) Luulekogu "Tuulemaa" sisaldab hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Romantilisus asendus mõtliku murega oma maa saatuse pärast, tundetoonid süvenesid. Ühiskondlikule võitlusele ja progressile kaasaelamise nõue, mis oli Suitsu esteetikale omane revolutsiooniaastail, asendus puhta kunsti taotlusega. Klassika kõrval tõusis huviobjektiks uusromantiline lüürika, mida ta mõistis kui kõige vahetumat inimese kujutamise kunsti. 6 ELU TULI Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene,
Saatis Tuglasele mõned luuletused, et ta need Loomingus avaldaks. Kui tagasi Tartusse, siis kaustikutäis luuletusi, kuid trükki ei jõua. Õpingud TÜ filosoofiateaduskonnas 1934 aastani. (kohustuslik sõjaväekohustus vahepeal, aga ka palju lisaloenguid). 1929 aasta "Loomingus" esimesed tööd, mis trükki lähevad. 1934 esikkogu "Palavik" meeleolu palavikuline, närviline, tumedad sünged tundetoonid. Oli läbi loomingu sünge. Jääb järeldusele, et inimene tihti vastuolus ühiskonnaga, sest ümbritsev maaelu on kaootiline. See sunnib iseendasse tõmbuma ja siit tekib kontaktivõimetus. Mitmed tunded väärastuvad (on mingis nihkes). Sees palju mina vormi ning eneseirooniat. Nt. "Don Ramon" (must iroonia), sees ka luuletaja teema, milline tema koht ühiskonnas, vaatab läbi enda, suhtub kriitiliselt.
annaabi.ee 
