Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega.
nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal
terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). 10 Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes
terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting. Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel (vall- ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv). Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on
annaabi.ee 
