Harilik mesitäht Harilik mesitäht õitseb märtsis kahvatusiniste õitega, kõrgus on 12 cm. Kasvab hästi igal pool, kus on päikest. Lehed lõhnavad küüslaugu moodi. Harilik lohevõhk Harilik lohevõhk on küllalt talveõrn püsilill. Meie kliimas eelistab päikest, lõunamaal talub ka varju. Leichtlini preeriaküünal Kõrgus 40-90cm, üle 5cm läbimõõduga tähekujulised kreemikad kuni tumevioletsed õied pikas kobaras. Oxalis versicolor Lumivalged õied veinipunaste servadega. Enne avanemist punastest juttidest spiraalmuster, avanenult kontrastsed valged õied punaste servadega, huvitav kuju.
piiritletud suu ja silmadega. Kulmud olid Brooke Shieldsi mõjul paksud ja huulepulk sageli power red- puhas punane, shocking pink- käreroosa, ning laupliiatsid olid moest väljas kõigi puhul, va. Walesi printsess. Silmalainer muutus väga moekaks ning lauvärvid olid tavaliselt loomulikes värvides. Tellimise peale tehti jumestuskreeme, vastavalt nahatoonile. Et rõhutada "ajudega" imagot kanti paksude sarvraamidega prille- Kontaktläätsed pidi olema suursed või tumevioletsed. Rõivastus aastatel 1990-1999 1990ndate kujundites oli androgüünsus tähtsal kohal. 1990ndate moevalik oli äärmiselt suur. Väljanägemise määras sisemine hoiak. Kehakuju oli kõigepealt lihaseline treenitud figuuriga kui ka heidikute waif look oli populaarne. Dekaadi moe koondsõnaks oli individuaalsus- kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega, kõige tähtsam oli vabadus. Masai koos viktoriaanlusega, retro ja
Okkad paiknevad võrsel spiraalselt, aga on alusel käändunud, nii et nad on kas võrse peal või küljel ning üksnes väga harva all. Okkad ei ole teravad. ÕIED, KÄBID Nuluõied on ühesoolised, aga puud ise on kahekojalised, nii et samal puul leidub nii isas- kui emasõisi. Käbid on silindrikujulised, 4–7 cm pikkused ja läbimõõduga 2–3 cm, noorelt purpurjad, valminult tumevioletsed kuni pruunid, tihti vaigused. Käbid kasvavad puu peal alati ülespoole. Puu tolmleb mais. Käbid saavad küpseks 5-6 kuud pärast tolmlemist. Siis nad hakkavad lagunema ja puistavad oma seemned tuulde. Seemnetel on tiivakesed. KASVU- Kasvukohana sobivad viljakad liivased ja savikad mullad. Talub nii happelist kui ka lubjarikast mulda. TINGIMUSED KASUTAMINE Tänu väikesele kasvule ja ilusatele käbidele on levinud haljastuses
Joonis 62. Mets-piiphein ,,Sherwood" (http://www.valgeanso.ee/data/image/LuzulaSylvaticaS.jpg) 66 Joonis 63. Mets-piiphein 67 Helmikas (Melica) Konkreetne liik: kõrge helmikas (Melica altissima) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6-1 m kõrge Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmas Lehed: püstised karedad varred, lineaalsed helerohelised lehed Õied või õisikud: tihedad tumevioletsed õisikud, õisikud on tihedad tähkjad Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: külmakindel, annab isekülvi, dekoratiivne suurema grupina Kasvukoha nõuded: Kasvab päikse käes, kuid talub ka kerget varju, niisketel kuni parasniisketel muldadel Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse Joonis 64. kõrge helmikas (Melica altissima) (http://3.bp.blogspot.com/- qsqcMG9YQvY/TgTxG2sQ2KI/AAAAAAAAAwM/E0kI6BZamZo/s1600/helmikas
Nagu nimetus eeldab, on tegemist Kesk- ja Lõuna- Euroopa mäestikes kasvava põõsasja 3...7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud
..7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Tsoon II. 1779. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2- kaupa, okkatipp lühidalt teritunud (pole torkav), tumerohelised. Käbid: noorelt tumevioletsed, valminult 2,5 kuni 5 cm pikad, munajad, läikivad, kastanpruunid, apofüüs nelinurkne või rombjas. Käbikandvus algab noorelt (10...15 aastaselt). Võimeline kasvama nii päikesepaistelistel kui varjulistel lubjastel ja kivistel mäenõlvadel, kasvama kuival pinnasel kas madala põõsana või kuni 20 m kõrguse puuna. Tuntakse kahte alamliiki: Eestis on mägimändi kasutatud väga palju haljastuses, siiski teadmata, millise päritoluga seemnest taimed on kasvatatud
annaabi.ee 
