rohkem). Kasutatakse lisana salatites, hautistes, konserveerimisel jne. Säilitakse temperatuuril 8-12 kraadi. Paprika on õrn köögivili. Paprika kaalub tavaliselt 10-200g. Sorte jaotatakse magusateks ja kibedateks. Paprika kuulub kaheiduleheliste klassi. KABATSOKK ehk suvikõrvits.Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Kuulub kõrvitsaliste perekonda. Viljad tavaliselt 7-21 cm pikkused, Sisaldab rohkelt B ja C vitamiine. Suudab organismist mürgiseid aineid välja viia. Kasutata võib ühepaja toidus, hautises, praadides jne. PATISSON Patisson on kiirekasvuline hariliku kõrvitsa teisend. Tihket viljaliha ümbritseb valge või kollane kest. Maitselt meenutab patisson artishokki.
Kurk on rohtse varrega taim, kes roomab maapinnal või ronib köitraagude abil. Meie kasvatatud kurgid olid avamaal maapinna peal roomavad. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1-2,5 meetri pikkuseks nii nagu ka meil. Lehed on viisnurkse kujuga, lehelaba on kaetud harjakarvakestega. Kurgi viljaks on kõrvitsavili ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Lühiviljaliste viljade pikkus on 5-13 cm, pikaviljalised on üle 20cm. Kurkide värvus varieerub rohelisest tumeroheliseni. Juured võivad kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest. KURKIDE KASUTAMINE Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värkselt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel. Marineeritult on kõrgelt hinnatud mõne sentimeetri pikkused viljahakatised. Suure veesisalduse (95-96%) tõttu kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.
sisepinnal puudub pärgamentjas kile, mahlased ja magusad. kuivi kaunu raske avada. - poetisherned ehk ümarateralised herned sisaldavad rohkem tärklist, vähem suhkrut. Valgurikkamad, sisepinnal paks pärgamentjas kile - kortsteralised herned suureteralised ja kõige enam levinud.Sageli kutsutakse ebaõiglaselt suhkruherneks. Aeduba ehk türgiuba- mineraalaineterikas, eriti P ja Fe.kaunad värvuselt vahakollasest tumeroheliseni, seemned erineva värvuse ja kujuga, suurusega. Värvuselt jagatakse valged ja värvilised, valgeid peetakse paremaks. - kiududeta aeduba ehk suhkruuba kauntes ei ole nahkjat kilet, kaunõmblus osadel kiududega ja teistel kiududeta - poolkiulised- aedoad ehk poolsuhkruoad kaunas nõrk nahkjas kile - kiulised aedoad ehk poetisoad kaunas pärgamentjas kile Põldoad terade toiteväärtuselt võrdne herne ja aedoaga, toiduks kasut. valminud ja poolvalminud teri SIBULKÖÖGIVILJAD
nimetatakse kornisonideks. Kvaliteedilt jagunevad ekstra, 1. ja 2. klassi. Kõrvits on suureviljaline köögivili. Sisaldab 6% süsivesikuid, kuni 1% valku, mineraalaineid, vitamiinidest eriti palju karotiini, millest on tingitud ka vilja sisu kollane värvus. Kujult lapikümarad, ovaalsed ja silindrid, erineva värvusega. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Kabatsokk ehk suvikõrvits on piklik, silindrikujuline, õrna ja mahlaka sisuga. Värvus võib olla olenevalt sordist heledast tumeroheliseni ja kuldkollane. Toiduks tarvitatakse mittetäielikult valminud vilju. Patissoni vili on taldrikukujuline, ribilise servaga ning valkjasrohelise värvusega. Omadustelt lähedane eelmisele. Arbuusil on punane mahlakas ja magus viljaliha. Sisaldab kuni 11% suhkruid, peamiselt fruktoosi. Meil kasutatakse toiduks põhiliselt värskelt, lõunapoolsetes maades ka soolatakse, hapendatakse ja valmistatakse veini. Valminud arbuusid on läikiva pinnaga ja kuivanud viljavarrega
nende komplementvärvide järele, ning punased ja kollased tunduvad seda intensiivsemad peale jahedat sissejuhatust. Ja vastupidi. Aga ka ühevärvilistes peenardes on vaja kontraste. Sinine värv läheb veel sinisemaks, kui seda rõhutavad üksikud kollased õied siniste keskel. Punastele õitele mõjub hästi kui nende vahele paigutada õhuliste õisikutega valget kipsilille. Ka lehtede värv on väga oluline: siin leidub ju kõikvõimalikke värvitoone hõbehallist tumeroheliseni ja punakaspruunide toonideni välja. Teine oluline variaabel on lehtede vorm ja tekstuur. Siin mõjuvad hästi kontrastsed vormid: ümaralehelised piklike lehtede kõrval jne. Suurelehelisi taimi kasutas ta palju üleminekutel muru ja põõsaste vahel. Aed Munstead Wood'is sai rajatud tükk aega enne maja ehitamist. Maja plaanid joonistas Edwin Lutyens, noor arhitekt, kellega G. Jekyll ka hiljem koostööd tegi. Maja, terrassid ja trepid aias