*kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone *samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medici'st, 1622, õlimaalitehnika *asub Del Prado muuseumis Madriidis Hispaanias *maalil on kujutatud tumedais rõivais prousa Medici't *mulle meeldib, sest taust on mõnusalt kollakas-pruunides toonides ning millegagi pole üle pingutatud *kasutatud on jällegi pastelseid värve *naise nägu on kuidagi mõtlik, poos loomulik *maali muudab võimsaks suur krae ja kleidi varrukad Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik
Naeratusega. Elus olla tähendab vastu pidada.Veel kümme aastat, veel üks päev, üks-ainus tund. Need mõned minutid enne uue elu sündi.Sundida ennast magama, kui elamata aja külmad fantoomjalad raskelt rinda rõhuvad.Uskuda, et isegi kui kunagi ei lähe paremaks, on sellest hoolimata võimalik olemas olla. Elus olla tähendab iseendaga leppida. Pakendada oma mateeria sobilikku vormi, elada vaimu ja ihu igaveses vastuolus. Talletada tuhandeid naeratusi, sosinaid ja silmi oma tumedais toonides mäluentspklopeediasse, irduda tegelikkusest nagu kärn, mis libiseb salaja paranenud haavalt. Lõplikult lõtvuda vaid sõnade uinutavas kookonis, sest nemad on kõike näinud. Elus olla tähendab armastada. Nii palju, kui võimalik. Tunnistada, jäädvustada ja avaldada armastust iseäranis seal, kus see on täiesti kohatu. Armastada mehi, sest nad on uhked ja paindumatud ja nende jaoks kõlbavad ainult ideaalid. Armastada
kammitud ja silutud soengute ning prillidega (Reinokil olid prillid küll vähem aega). Tesman oli pühendunud oma erialale ning pööras rohkem tähelepanu raamatutele kui oma naisele, kuigi proovis talle alandlikult meeldida. Ka noored näitlejad suutsid edasi anda nii seda, kui ka asjaolu, et tegelane ei saanud sageli aru, et temaga manipuleeritakse. Kohtunik Bracki mängisid Kait Kall ja Siim Sups, viimane veidi rohkem. Kall kandis habet, pikka nahkmantlit ja oli tumedais rõivais, Sups kandis heledaid teksaseid ja valget liibuvat särki. Mõlemad tõid oma näitlemisega hästi välja oma tegelase salakavala, võimuka ja ülbe pahapoisiliku oleku. See avaldus näiteks selles, et regulaarselt Tesmanite maja külastades tõid mõlemad alati kaasa kingitusi, üks palme, teine barbie'sid. Ka Brackile meeldis Hedda, ta lõi naisele pidevalt külge ning näitas oma pideva kohaloleku ja kas või toas sigareti süütamisega üleolekut tema mehest
isale olen vaid kalts, kellega võib teha kõike, mis vähegi pähe tuleb..." Ta oli sügavalt haavunud. ,,Et te kõik põleksite!" Elisa haare nõrgenes, kuid poiss surus end tugevalt tema vastu. ,,Hävita nad. Palun." ,,Sa kahetsed seda, usu." ,,See on mu palve ja käsk, kui prints. Maksa kätte oma esivanemate eest, nad on selle ära teeninud." Elisa noogutas ja keskendus rikkalikul häärberil. ,,Oo puhastuse püha tuli, neela kõik raev, mida leiad neis tumedais südameis." Punane telliskivi, millest rohketorniline hoone sajandeid tagasi ehitatud oli, lahvatas leekideis. Akende killustaval plahvatamisel kostus seest karjeid ja meeleheidet see oli kontrollimatu kaos: tuli neelas kõik. ,,Ma põrmustan su," käratas peremees kui kõu ja tumedate silmade raevunud välkumisel laskis püssist mitu kuuli järjest. Kiskjaliku reaktsiooniga tiivuline põikas nende kõikide eest eemale
Kirjutab paguluses traktaate, julges esimesena kirjutada religioonist ja filosoofiast rahvuskeeles. "Pidusöök" on moraalist ja teadusest. Peateos on "Jumalik komöödia" (Boc lisab sõna jumalik), see avaldati alles 16. sajandil. Kirjutab selle aastatel 1307-1321. Zanrilt värsivormis nägemus, filosoofiline poeem. Teoses palju sümboleid. Kolm osa 1. põrgu 2. puhastustuli 3. paradiis. Igas osas 33 laulu + sissejuhatav laul = 100 (teisendus keskaja täiuslikumat numbrist 10). Põrgu tumedais toonides, puhastustuli roheline, paradiis hele valgus. Põrgu 9 ringi, 9 planeetidest taevast, kõrgemail elab Jumal. · Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas"
muusikat. Olin pahane, et mu mõtisklusi segatakse, ja vaatasin alla. Mis ma nägin, nägid ka teised, ometi polnud see pilt inimeste silmade jaoks. Seal all tänaval -- oli keskpäev, päike paistis kõrgel -- tantsis üks tütarlaps. Nii ilus tütarlaps, et jumal ise oleks teda pühale Neitsile eelistanud ja ta oma emaks valinud. Ta oleks tahtnud sellest neitsist sündida, kui see tol ajal oleks elanud, mil tema endale inimese kuju võttis! Tütarlapse silmad olid säravalt mustad, ta tumedais juustes särasid kuldkiud, kui päike neist läbi tungis. Tantsides polnud ta jalgu nähagi, nagu ei näe ratta kodaraid, kui nad kiiresti keerlevad. Mustades palmikutes särasid päikese käes metalsed litrid, mis ta otsaees tähtedest pärjana kiirgasid. Ta sinine, helkudega ülekülitud kleit oli nagu suveöö täis tuhandeid tähti. Ta nõtked tõmmud käed põimusid ümber piha, kord kinni, kord lahti, nagu kaks linti. Ta kehakuju oli üllatavalt ilus.