kohta ühes krediidiasutuses 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid. Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. 14 Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 56. Investeerimisfondi olemus, riskid. Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Riskid: algne hoiusumma ja tootlus ei ole garanteeritud, kasum on tulumaksustatav. 57. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. *rahaturufondid (raha pannakse väikese riski ja lühikese tähtajaga väärtpaberitesse; *intressifondid (raha pannakse kõikvõimalikesse
Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on tulumaksustatav. 39. Investeerimisfondi olemus, liigitus ja riskid Kõige laiemas tähenduses võib investeerimisfondina (investment fund) vaadelda kollektiivset investeeringut mingisse varade portfelli. Kitsamas tähenduses on investeerimisfond aga vastava seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja. Liigid:
o Volakirjafond pikaajalise fikseeritud tuluga väärtpaberitesse o Rahaturufond rahaturu instrumentidesse o Segafond aktsiad, volakirjad, rahaturg o Fondifond teistesse fondidesse o Riskikapitalifondid investeeritakse äriinglitesse o Sektori fond (sectorial fond) ühte majandussektorisse, näiteks kinnisvarafond o Riskid: o Vaja avada väärtpaberikonto o Tehingu ja hoolduskulud o Kasum on tulumaksustatav o 43. Aktsiate liigitus ja olemus (kasvu-, dividendi-, väärtusaktsiad) o Kasvuaktsia- iseloomustab konkurentidest suuremat müügitulu ning kasumi kasv, dividende ei maksta o Dividendiaktsiad- makstakse turu keskmisest paremaid dividende, investeeritakse dividendide saamise eesmärgil o Väärtusaktsiad- aktsia, millega kaubeldakse suhteliselt madalal hinnatasemel vorreldes ettevotte fundamentaalsete näitajatega o 44. P/E suhtarv
sotsiaalmaks ja 20% riiklik pensionifond. 0,3 % (0,5% juulist?) on tööandjapoolne töötuskindlustusmakse. 1. variant füüsiline isik töötab tööandja juures töölepingu alusel 1. Tööandja arvutab ja peab kinni: a) töötuskindlustusmakse (1.a)) 0,6% (1,0%) : 10000 * 0,006 = 60 kr b) kohustusliku pensionikindlustuse (1.b)) 2% : 10000 * 0,02 = 200 kr 2. Töötasult arvestatakse ja peetakse kinni tulumaks, põhitöökohal rakendatakse ka: a) maksuvaba tulu 2250 kr b) tulumaksustatav summa on 10000 (1.a)) 60 (1.b)) 200 (2.)) 2250 = 7490 kr c) tulumaksuna kinnipeetav summa on 7490 * (2.c)) 0,21 = 1572,90 kr 3. Töötaja saab kuus kätte 10000 (1.a)) 60 (1.b)) 200 (2.c)) 1572,90 = 8167,10 kr 4. Töötaja aasta netotulu on (3.) 8167,10 * 12 = 98005,20 kr 2. variant füüsiline isik töötab töövõtulepingu alusel 1. Tööandja arvutab ja peab kinni: a) töötuskindlustusmakse 0,6% (1,0%?) : 10000 * 0,006 = 60 kr
annaabi.ee 
