isikute ettevõtluse kõrval aktiivse tulu ja passiivse tulu piirid täpselt sätestatud, oleks täiesti õigustatud ka sarnaste piiride seadmine muudele aktiivse tulu vormidele, mitte üksnes dividendide ümberkvalifitseerimisele. EML on samuti tegelikult jätkuvalt seisukohal, et tuleks maksimaalseks sotsiaalmaksuga maksustatavaks sissetulekuks kehtestada 10kordne miinimumpalk ning see peaks hõlmama kõiki tululiike (ka erisoodustusi).[24] Tegelikult ei ole ju mingit mõistlikku põhjendust, miks osa tulude puhul ülempiir on kehtestatud ning teiste puhul mitte. Kui pensionikindlustuse vahenditesse suunatava osa puhul saaks seda veel kuidagi põhjendada, siis ravikindlustuse osa puhul kindlasti mitte. Kui üritada eelnevat kuidagi kokku võtta, siis võiks nimetada sellised märksõnad: majanduslik
5.Surrogaatrahad (üleminekurahad) KAPITALITURG (vt töölehte Kapital, kujunemine) Kapital on väärtus, mille abil on võimalik saada lisaväärtust/kasumit. Kapitalistlik süsteem on orienteeritud kasumi saamisele. Füsiokratism loodusevõimu pooldaja leidsid, et põhiline rikkus tuleb maast (põllumajandus). Põllumajandus on eksistentsiaalselt vajalik. Põllumajandusest saadud tulud läbivad terve majanduse, kuna põllumajanduses saadakse erinevaid tululiike. Tootmistegurid: 1. Maa 2. Töö - W. Petty Inglise majandusteadlane. ,,Maa on rikkuse ema, töö on rikkuse isa.". Tööväärtusteooria A. Smith. Töö on eeskätt rikkuse allikas. Põhiline tululiik on palk. 3. Kapital J. B Say. Kapital kui tootmistegur. Tululiik on kasum 4. Ettevõtlus. Tululiik kasum Kapitaliturg kapitali liikuvust väljendab investeerimine. Liigitus: · Otsesed investeeringud pikaajalised, investeeringud ettevõtlusesse eesmärgiga
dunaamilise tasakaalu printsiibile, opereeritakse susteemi ja allsusteemi mõistetega. Iga bilansi osa või elementi, bilansikirjet kasitletakse bilansianaluusi teoorias hierarhiliselt korrastatud susteemina, millega rakendatakse susteemi ja susteemielemendi potentsiaalse ekvivalentsuse seadust. Kasumiaruanne finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse valja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on vaga vahe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on ules ehitatud kululiikide, teine funktsioonide jargi. Ka muutuse aruanne, mis seletab ettevõtte finantspositsiooni muutust teatud perioodis. Kasumiaruanne on muutuse aruanne, mis seletab ettevõtte finantspositsiooni muutust teatud perioodis. Oluliseks etapiks aruannete vaheliste seoste kindlakstegemisel on tekkepõhise kasumiaruande transformeerimine kassapõhiseks. Rahavoogude aruanne naitab reaalset raha liikumist
Bilanss (balance)14 on aruanne, milles on toodud varad, kohustused ja omakapital. Bilanss on üles ehitatud likviidsuse seisukohast lähtudes: Lääne-Euroopas esitatakse bilansikirjed likviidsuse kasvamise suunas, Eestis aga vastupidi. Kasumiaruanne (profit and loss account, income statement)15 on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi. Finantsaruandluse analüüsi teoorias on hinnangu andmisel oluline eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne
annaabi.ee 
