Ponto-Kaspia bassein, on samuti olnud vaheldumisi mageda ja riimveega, aga Läänemerest kauem. Siin on kujunenud oma endeemiline riimveefauna, mis tuleb hästi toime ka magevees (palju limuseid, vähe- ja hulkharjasusse, kõrgemaid vähke jne.). Endeemiline riimveefauna, nn. ponto-kaspia kompleks, on säilinud Musta merre suubuvate suurte jõgede suudmetes, riimveelistes lahtedes (limaanides), ja ka Kaspia meres, mis on nõrgemalt soolane ja vähem stagneerunud. Tähtsus: suurem osa tulnukliike, kes on nüüdseks Eesti veekogudega (ning ka Läänemere oludega) kohanenud, pärinevad Ponto-Kaspia kompleksist. Sealt pärinevad ka kunagised soojalembelised mageveekalad (koha, latikas, säga). Ehk teisisõnu: Ponto-Kaspia kompleks on ajast aega Eesti vete faunat täiendanud. 94. Tulnukloomad veekogudes Eestis ja mujal: milles probleem ja kuidas see on tekkinud, näiteid Probleem: paljud võõrliigid hävitavad kodumaiseid, vähendades nii bioloogilist
Saprofüüdid - seenjuure ehk mükoriisa abil toitujad 32 Putuktoidulised taimed välja arenenud lämmastiku- ja fosforivaestes kasvukeskkondades- huulhein, võipätakas. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; 50 sõnajalgtaimeliiki 4 paljasseemnetaimeliiki 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda; · Naturaliseerunud liike on 82; · Tulnukliike ja kultuurpäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliserunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki. Kust taimed Eestisse tulid pärast jääaega? Horoloogia ehk koroloogia ehk arealoogia teadus, mis uurib liikide levikut. Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi. Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35% taksoneist), mis kasvavad siin areaalipiiril. Kõige rohkem liike on Eestis oma põhja- või kirdepiiril. LOOMAD I SELGROOGTUD
Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised.
Taimestik ehk floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised.
annaabi.ee 
