usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega teeninud sõjaväes, hiljem teenisid sõjaväes palgasõduritena Rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid panna veto senati ja riigiametnike igale
Kuningas pöördus alati nõu saamiseks senati poole.21 Kuningas oli Roomas eluks ajaks valitav riigi ainus võimuhoidja, kelle võim sõjapealikuna oli põhimõtteliselt piiramatu. Tema funktsioonide ja staatuste alla kuulusid ka ametid nagu kõrgem kohtunik ning vaimulik juht. Kuningal oli alati mitmeid abilisi võimu teostamisel. Nendeks olid näiteks erinevad riigiametnikud ja preestrid.22 Sellel ajal leidis aset ka Servius Tulliuse reorm. Legendi järgi teostas kuningas Servius Tullius kuuendal sajandil e.u.a. plebeide suhtes väga tähtsa reformi: neid lubati sõjaväkke teenima ja nad said mõningaid poliitilisi õigusi. Servius Tullius jagas nõndasamuti nagu Solon Ateenas kogu Rooma rahvastiku (niihästi patriitsid kui plebeid) viide varanduslikku liiki. Neid liike nimetati klassideks. Kodanikke, kes ei kuulunud ühtegi neist viiest klassist, nimetati proletaarlasteks ("varanduseta")
sinna juurde pandud. Hunt vb ka olla keskaegne. Antiik ajal oli juba pronksist hunt. Sealt järgnesid Rooma 7 kuningat : Romulus oli I . Kolm viimast pärimuse järgi olid etruskid. Tarquini linnast (võisid olla ka kreekalsed). Roomlased valisid kuningaid. Tarquini dünastiana on need kolm tuntud. Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. Nendega seostati Rooma linna väljaehitamist.Osalt vb tõele vastata, foorum kuivendati tol ajal, teiselt ei vasta tõele, see müür Tulliuse müür, rajati enamvähem 4 saj , ilmselt kaks sada aastat hiljem aga pärimus omistas selle talle. Rooma oli etruskikultuuri sfääris. Rooma linna kui linnakeskuse ja etruski valitsejate omavahelist seost. Rooma territoorium ulatus kindlasti Tiberi suudmesse kus oli sadama linn Ostia. 30 km eemal.Kujunes sel perioodil üheks olulisemaks kesk-itaalia linnriigiks. Tarquinius Superbus oli ülbe ja vägivaldne, poeg oli veel eriti vägivaldne , kes vägistas Lukretsia, (vaata õists
Elasid eraldi. Sealt tuli ka 3 perekonnanime, eesnimi prenomen, siis oli gensi nimi ja siis oli lisanimi cognomen mis oli familia nimi või hüüdnimi. Eesnime valik oli piiratud. Samas võis cognomeneid elu jooksul juurde tulla. Naisel eesnime ei olnud ja oli vaid suguvõsa nimega. Kuidas perekonnasiseselt kutsuti, ei tea. Kõik Juliuse suguvõsa naised Juliad jne. Ühes majas võis neid päris mitu olla. Neile kolmele tribusele lisaks olid ka territoriaalsed tribused, mis oli Servius Tulliuse poolt loodud. 4 oli linna oma ja 31 maa omad. Need mängisid olulist rolli rahvakoosoleku moodustamisel. Sõjaline korraldus- kõik kodanikud olid sõjaväekohustuslikud, v.a kõige vaesemad, kes ei suutnud mingit relvastust välja panna ja nende väärtus seisnes vaid järglaste tegemises, proles ja seega olid nad proletarit. Teised olid sõjaväes vastavalt oma varandusele üksustes. Mida rohkem raha sul oli, seda parema relvastuse olid kohustatud hankima. Rikkad ikka ratsaväes
Kr elanud Rooma riigimees Cato võitles vanade rooma kommete puhtuse eest ning luksuse ja kreeka kultuuri mõju vastu. Elati lihtsalt ja esiplaanil oli põllumajandustoodang. ROOMA LINNRIIK ehitati Tiberi jõe kallastele, mis voolas läbi õrnalt lainetava maastiku, ning paistis silma seitsme esileulatuva mäe tõttu (mõiste: Septimontium). Pärimuse järgi anti Rooma lõunaosas aasuv Aventinuse küngas 456. e.Kr plebeidele asustamiseks. Sealtpeale hõlmas arvatavasti juba kuningas Servius Tulliuse ajal linnamüüriga ümbritsetud Rooma seitset küngast: peale Aventinuse Palatinus koos vanima asula Roma quadrata'ga, Palatinusest loodes Kapitoolium, põhjas Kvirinaal, sellest lõunas Viminalis, idas Esquilinus ning kagus Caelius. Madalad alad, kus olid kõige viljakamad mullad, olid alad, mis arenesid kõige varem. Aja jooksul leidis farmindus aset ka seitsme mäe taga ja linn kuivatas ning täitis soise madala ala. Kliima oli talvel suhteliselt pehme, suvel oli kuum
annaabi.ee 
