Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis
kahele. Preilile hakkab tasapisi aru kohale jõudma. Jean lubab tal oma tuppa peitu tulla senikaua, kuni oht möödas on. Preili lahkub kiirustades paremale. Jean tõttab talle järele. TANTS Pidurõivaid talupojad tulevad sisse, lilled kübaratel, viiulimängijad kõige ees; lauale pannakse kaljaankur ja okstega kaunistatud viinavaadike; tuuakse klaasid. Seejärel juuakse. Siis võetakse ringi ja hakatakse laulma-tantsima ringimängu ,,Kaks eite metsast tulivad". Mängu lõpetanud, lahkuvad kõik taas lauldes. Preili siseneb üksi; näeb korralagedust köögis, lööb käsi kokku; seejärel võtab puudritopsi ja tupsutab oma nägu. Julie tahab ära põgeneda siit külast. Hirmunud. Kardab taga naermist. Jean räägib oma plaanist Itaalia järvede ääres oma hotell avada. Nende kahe sümbioosis saaks see hotell ruttu kauniks tuluallikaks. Naine tahab, et mees ütleks, et ta armastab teda aga mees kõhkleb. Arvab, et enne
Ka rehnuti raamat, kust keegi peale ta enese ei võinud aru saada. Tähed olivad imelikud varesejalad, ning rehnungides seisivad kõik väljaminekud ja sissetulekud, piletite ja posthobuste hinnad segamini. Ja siiski sai ta ise sellest selgesti aru ning ei lasknud rehkendamises end ilmaski petta. Voorimeeste, teenijate ja teiste alamast seisusest inimeste vasta oli Paganini uhke. Aga noorte muusikantide, lauljannade jne. vasta, kes tema juurde nõu tulivad küsima, väga lahke oli. Paganini ei võtnud viiulit muidu kastist välja, kui natuke enne kontserti. Ta oli mitu aastat igapäev 10-11 tundi mänginud. Oskas ainult viiulit mängida ja ka politika asjadest ei võtnud ta ühtigi osa. Paganini oli kurva loomuga, nagu enamasti kõik haiglased inimesed. Võõraspidusid ja suuri seltskondi ei armastanud ta mitte, vaid hoidis neist eemale. Söögiisu oli tal alati hää; sõi mõnikord mitu tundi järjestikku ja ei põlanud ka viina ära
kloostris rahulikult hinge. Must raamat Haapsalu kalender 1908 Keegi Runö mees oli kuratiga kontrahi teinud, milles vana Õelus mehele hääd jahisaaki ja suurt sissetulekut tõotas. Ühtlasi andis ta mehele musta raamatu punaste kirjadega, millega mees enesele niipalju hülgeid ette võib nõiduda, kui ta iganes soovib. Kui aga kontrahi aeg lõpule hakkas jõudma, siis ei tahtnud hülged enam mehe sõna kuulda, vaid läksivad iga paugu järele ikka julgemaks, tulivad ligemale, näitasivad hambaid ja hakkasivad mehe kallale tükkima. Seda nähes püüdis mees mustast raamatust lahti saada, sest pääle määratud aja lõppu langeb raamatu omanik kuradile saagiks. Juba kaks kord oli mees raamatu ära müünud, aga või sa "kurjast" lahti saad: raamat tuli ikka jälle tagasi. Viimati kaebas ta oma häda nõiale ning see andis talle nõu, raamatu leivataigna sisse pakkida, ahjus äraküpsetada ja leiva nimel ära müüa
Siis nõudsid saksa võimud, et pidupäevalehes oleks tänuavaldus sakslastele, kes oli alustanud bolsevismivastast võitlust ja Eesti vabastanud. Maadlus tsensoriga viivitas lehe väljaandmist, nii et pidulik number ilmus alles 24. veebruari õhtul. Selles ajalehenumbris vihastas omavalitsuse juhti Hjalmar Mäed Johannes Aaviku keeleline artikkel, kus autor manitses korralikule eesti keele tarvitamisele ja nurjutas mineviku-vormis "-vad" lõpu kasutajaid (tulivad, olivad). Mäe arvas, et see on tema pilkamiseks lehte pandud. Järgnes Postimehe toimetuse "tuulutamine", kuulekamate toimetajate ametissepanemine. Otsiti saksameelne peatoimetaja Ernst Wolke, kelle arvates tuli hakata Eestit üles ehitama vaid juhiprintsiibil. Kuldkepi palgatud ajakirjanikud vallandati. Saksa sõjaväevõimule allunud "Linna Teataja" Tallinnas oli nii saksa- kui eestikeelne väljaanne, mis allus saksa sõjaväe Propagandastaffel Estland'ile, kus puudusid keeleoskajad
annaabi.ee 
