Metsmesilane Vaata, ta kais Igas sinises käokinga õies! Ta hääl on vasest, vanast rohelisest vasest, aga ära teda puutu las ta läheb oma majja. Kummalisse varjupaika samblast ja meest. Kodumaa Tükk mälu on käes.sa sured, kuni pihku jääb valge vesi, tolm linna ääres ning turud, sekka põlde ja pääsukesi, ja pilved, ja juurviljapealsed, vihmaladin, kimp piibelehti- kõik see ütleb: su ihukoed sellesama maa mullast tehti. Hilissuvine Ja lõhnab angervaks ja tulilill ja ohakas. On hilissuvi, on hilissuvi ja pihlapuus on marjakobar ja männikus on kanarbik. Ja seda suve ei tule enam ei tule enam seda suve. Ilmavalgus Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled.
· jutustus "Kirjutatud on..." · jutustus "Karavan" · näidend "Viimne pidu" · näidend "Sootuluke" · lastejutt "Ülemiste vanake" · lastejutt "Nukitsamees" · lastejutt "Inderlin" · jutustus "Suvi" · jutustus "Andrese elukäik" · jutustus "Õpilane Valter" · jutustus "Avasilmi" · jutustus "Väino Lehtmetsa noorpõlv" · jutustus "Iiling" · jutustus "Olga nukrus" · jutustus "Pankrot" · jutustus "Tootsi pulm" · jutustus "Sügis" · veste "Tulilill" · veste "Vana kübar" · veste "Kuidas elate?"
1920. aastatel oli O. Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid, avaldas mitu sama miljööd kujutavat romaani: "Andrese elukäik" (1923), "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Õpilane Valter" (1927), "Udu" (1928), "Pankrot" (1929). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiatele "Kapsapää" (1912) jt. on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt
"Soo". Samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919) ja "Karavaan" (1920). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918-1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi. 1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja karskusteemalised jutustused "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Udu" (1928)
annaabi.ee 
