Joonis 1. Eesti rahvastikusündmused alates aastast 2004 aastast 1) Eesti rahvaarvu muutust on suuresti põhjustatud sisse- ja väljarändest, mis tulenes paljultki tänu Euroopa liiduga ühinemisest (2004 aastal). Suur osa Eestisse tulijatest (2014- 2017 aastal) on tegelikult just tagasi tulijad, ehk siit varem välja rännanud inimesed. Kindlasti mõjutas sisserännet osaliselt ka 2013. aastal esitatud Eestile varjupaiga taotluste arv. (2) Sektordiagramm 2. 2004. aasta Eestisse saabuvate sisserändajate sünniriik Sektordiagramm 2. 2017. aasta Eestisse saabuvate sisserändajate sünniriik (3) Kõige realistlikum ja mõistlikum oleks järgmise 10 aasta jooksul Eesti rahvaarvu
Seiklushimulised "Patrioodid" Õpetajaks, ehitajaks, ärijuhiks või koristajaks, kuhu tööle läheksid sina? See küsimus kummitab paljude Eesti noorte mõtetes. Noorte lahkumine Eestist kasvab nagu lumepall sulailmaga. Pole palju neid, kelle sõbrad või tuttavad on läinud välismaale paremat elu otsima. Põhjuseid on mitu, kuid siiski, miks? Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastuse
I. Filimonov "Mitteeukleidilise geomeetria tsoon" jt) 6. Uued ,,hääled" eesti naiskirjanduses (varasematest autoritest Elo Viiding ja Kristiina Ehin, hilisematest alustajatest nt Maarja Kangro, Kätlin Kaldmaa, Tiina Laanem, Eia Uus jt) 7. Eesti uuem zanrikirjandus, eelkõige ulme erinevad alazanrid pälvivad ka järjest enam laiema lugejaskonna tähelepanu. Kõige enam on see muidugi Indrek Hargla teene. Uuematest tulijatest on üpris huvitav erinevates zanrites katsetav autor, kelle varjunimeks Maniakkide Tänav (,,Mehitamata inimesed" - eestiaineline postapokalüptiline küber-või biopunk või ,,Õnne ja õnnetuse valitseja" - verine dark-fantasy jne). vt ka võrguajakiri ,,Reaktor" - ulmeajakiri.ee
8. veebruaril 1944 andis Soome Sõjaväe Ülemjuhataja marssal Mannerheim korralduse moodustada eesti vabatahtlikest 200. jalaväerügement (JR 200). Selleks ajaks oli Soomes mitu 8 tuhat väeteenistusealist eesti meest. 26. veebruaril 1944 anti Vallila pataljon JR 200 esimeseks pataljoniks. Teine pataljon moodustati värskematest tulijatest. Rügemendi koosseisuks nähti ette 2 neljakompaniilist jalaväepataljoni (kompaniid 1.8.), 13. granaadiheitja- ja 14. tankitõrjekompanii. 4. mail 1944 oli JR 200s 1973 eestlast ja 361 soomlast, viimastest 67 ohvitseri ja 165 allohvitseri. 10. juunil saadeti I pataljon 10. diviisi koosseisus rindele. Juuli alguses saadeti Viiburi lahe ääres rindele ka II pataljon. Juulis sai JR 200 oma rindelõigu
oli suuline. Tegelikult võis see sisaldada mingi kogumi peast arvutamist ning eelkõige usuõpetuse elementaarseid aluseid, palvete päheõppimist, jutustusi Pühakirjast, pühakute elulugudest jms. Just sääraseid teadmisi püüdsid mungad ennekõike rahvale edasi anda, seda pidasid nad enda missiooniks. Siis muutub ka arusaadavamaks pidevalt rõhutatav koolide maksutus ja avatus olenemata seisuslikust kuuluvusest, samuti vaestele lastele toidu jagamine. Võib arvata, et vabatahtlikest tulijatest polnud munkadele veel küllalt ning abt püüdis sisendada lastevanematele laste kloostrikooli saatmise vajadust. Ka võib arvata, et sõltuvad talupojad allusid säärasele sundusele erilise vastupanuta ja senjöörid ei tõrkunud samuti oma poegade "õige", religioosse kasvatuse vastu, kuigi ise nad selle usu korraldusi igakord ei täitnud. Teiselt poolt, säärane "algharidus" sobis tolle aja ilmalike lastele. Neil polnud tarvis lugema õppida, sest polnud mida lugeda
tööealised vanuses 2564 eluaastat. Olulise vanuserühmana võib eraldi välja tuua 2024-aastased noored, kes moodustavad omakorda ligi kolmandiku (30%). Need on ajutiselt Eestisse õppima asunud noored Euroopa Liidu kodanikud. Kolmandate riikide kodanikke saabub Eestisse enim Venemaalt (20082013 kokku 6315 inimest; 40,5%) ja Ukrainast (3698 inimest; 23,7%) (tabel 2). Nende riikide kodanikud moodustavad väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatest ligikaudu kaks kolmandikku. Neile järgnevad USA (6,2%), Hiina (4%) ja Türgi (3,1%) kodanikud. Eestisse tullakse pere juurde elama või tööle: Venemaalt peamiselt perega taasühinemise tõttu, Ukraina ja USA kodanike seas on ülekaalukalt Eestisse tööle asujaid. Sisserännanud Hiina kodanike seas on märkimisväärselt nii õppureid kui ka töötajaid, kuid perega ühinejaid ja ettevõtjaid minimaalselt
annaabi.ee 
