Ometi selgub geneetika valdkonnas tehtava uurimistöö tulemusena aina enam, kui palju on inimesele kaasa (ja ette) antud looduse poolt. Ja on teadlasi, kes oletavad, et meie geneetiline pärand mõjutab meid (ja seega meie valikuid) tunduvalt rohkem kui kasvatus ja kultuur. Kui need oletused peaksid tõeks osutuma, siis ei tule ilmselt radikaalselt ümber hinnata mitte ainult arusaam kasvatusest, vaid kogu praegune inimesepilt. Selline tulevikustsenaarium on usutav, sest inimkond on 20. sajandil teinud läbi palju rohkem (ja radikaalsemaid) muutusi kui võib-olla kogu oma varasema eksistentsi vältel kokku. Jääb üle loota, et see uus inimesekäsitlus ei dehumaniseeri inimest ega võta temalt seda, mis teda ilmselt kõigist teistest elusolenditest eristab usku sellesse, et inimene võib muutuda, vaimselt kasvada, tõusta kõrgemale talle ette antud «oludest» ning teha valikuid, mida ei pea kahetsema ei tema ise ega ta järeltulijad.
Näiteks jõekruiisid, mida korraldatakse Prantsusmaa jõgedel, võimaldavad reisijatel tihti kaasa võtta jalgratta, millega siis saab enda valitud paigas seigelda ja avastada erinevate sihtkohtade loodust ja kultuuri. Jõekruiisidel kasutatavad laevad on väikesed, mis teeb võimalikuks selle, et laev saab peatuda kohas, kuhu näiteks muidu on ligipääs piiratud. Kokkuvõtvalt: analüüsides eelnevaid, kruiisiturismi võimalikke tulevikutrende, võib nentida, et tulevikustsenaarium näeb kruiisireiside puhul ette lühema kestvusega kruiise, uute sihtkohtade lisandumist, Läänemere kui kruiisipiirkonna populaarsuse tõusu, kruiisireisijate vanuse alanemist ja lähtudes sellest aktiivsemaid tegevusi nii laeval kui maal ja jõekruiiside populaarsuse kasvu. Kultuuriturism Kultuuriturism on kahtlemata üks turismi kandvaid vooge, et mitte öelda lausa omaette kultus.
Eristumine valitsejatest on meid ühendanud klassivastuolud varjusid rahvuslike erinevuste taha. Alaväärsus viib soovini võõrastega samastuda. See on kaasa toonud kadakasaksluse, pajuveneluse, tänapäeval anglitsismide vohamise ning võõrkeelse popkultuuri kultuse. Eestis on neidki, kes tahaksid väga assimileeruda, saada ameeriklaseks või eurooplaseks. Kui see tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova kultuuri allesjäämiseks. Eestis on ikka aus olnud ühistöö, naabrile abi pakkumine (talgud), meid liidab laulupeotraditsioon ja keel. Eesti rahvas on üle elanud nii ordu kui tsaari, nõukogude võimust rääkimata. Eestlased on laulurahvas, käsitöörahvas. Kultuurrahvas, kes võib oma annete üle uhkust tunda ning kelle loov vaim elab.
jooksul tundusid tõenäolised. Kommunistliku riigikorra pooldajate hulgaks hindasid võimud ainult 12%. Kui Saksa politseivõimud mõne vahepeal arreteeritud kommunisti vanglast vabastama juhtusid, pälvis see rahva pahameele. Okupatsiooni algul arvati ligi viiendik inimesi nõus olevat Eesti liitmisega Suur-Saksamaaga selle autonoomse osana. Aastaga kahanes nende osa aga 35% peale. Tegelikke võimuvahekordi arvestades olnuks see 1942. aasta lõpul siiski kõige realistlikum tulevikustsenaarium. Kuressaare oli enne 1940. aastat olnud kõige baltisaksalikum linn Eestis ning ümberasumiste käigus oli valdav osa neist lahkunud. Nüüd pelgas rahvas, et baltisakslased hakkavad massiliselt tagasi pöörduma, kuid see ei olnud kooskõlas ka Saksamaa ametliku poliitikaga. 80% saarlasist arvati aga pooldavat suust-suhu levivat Suur-Soome ideed. Lootus ühineda Saksamaa ametliku liitlase Soomega tundus kindlasti ahvatlev. Esimese sõja-aasta sügisel
Üldjuhul tähendab kujunevat impeeriumi. 5. Hierarhiline süsteem. Maailmavalitsus. Globaaltasandil pole seni esinenud, kuid paljud varasemad impeeriumid püüdsid hõlmata kogu antud oikumeeni (so inimestele tuntud maailma). 6. Üksikriigi veto süsteem (‘unit veto system’). 10 - 20 riiki omab ligikaudu võrdset tuumapotentsiaali - seega ka vetot rahvusvahelise elu küsimustes, mis neile olulised. Stabiilne, ent ohtlik. Mõneti üsna tõenäoline tulevikustsenaarium. II EGIPTUS JA SUMER Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid.
annaabi.ee 
