mis seostub piirkonnaga, kus ringi sõidetakse. Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud. Kui üldiselt peeti kruiisireisijateks inimesi, kel oli piisavalt vaba aega ja ka raha ehk siis suures osas üle 60 aastaseid, siis tänu eelkäsitletud trendidele uued sihtkohad ja lühireisid on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas. Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend:
loodetakse, et need mõjud lähevad isiklikust elust mööda. Kui veel sügisel uskus enamik Eesti kodanikest (43 protsenti), et tööhõives valitseb lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem. Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud. Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt
regioonist. Olulise trendina võib välja tuua ka asjaolu, et keskmine kruiisituristi vanus on viimaste aastate jooksul noorenenud. Kui üldiselt peeti kruiisireisijateks inimesi, kel oli piisavalt vaba aega ja ka raha ehk siis suures osas üle 60 aastaseid, siis tänu eelkäsitletud trendidele uued sihtkohad ja lühireisid on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas. Tulevikutrendiks on kindlasti ka jõekruiisid, mis viimastel aastatel on pidevat populaarsust kogunud. See võib tuleneda maailma üldisest turismitrendist, et suureneb erihuvidega reiside,
süüküsimust lahendades. Käesolevas asjas ei ole ei maakohtu ega ringkonnakohtu määruses märgitu pinnalt võimalik aru saada, millisele teabele tuginevalt on kuriteokahtlus tuvastatuks loetud. 9. Riigikohus on varem märkinud, et kohus peab tuvastama ja määruses põhjendama ka KrMS § 130 lg-s 2 nimetatud vahistamisaluse (kas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtluse) olemasolu, mis tähendab sisuliselt sellise negatiivse tulevikuprognoosi esitamist vahistatava käitumise kohta, mida vahistamine võimaldab vältida (vahistamisaluse tuvastamise kohta lähemalt vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1- 105-11, p-d 12.2 ja 22). 9.1 (..) Siinkohal meenutab kolleegium esmalt, et kriminaalasjas tõe tuvastamise takistamine ei ole iseseisev vahistamisalus. Õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu tuleb aga konkreetselt põhjendada. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-105-11, p 22.2).