Tuletamine-sõnatüvele tuletusliite lisamine. Liitmine-ühendatakse kaks sõnatüve. Nimisõnaliited:laulja, eestlane, manuline, kaevur, soosik, aednik, inimene, karjus, trükkal, müüjanna, poolatar, õgard, peletis, volask, mühkam. Omadussõnaliited:ebaselge, mullane, usklik, muretu, hapukas, alumine, traatjas. Tegusõnaliited:eestindama, pigitama, peituma,sisisema, pisenema, võpatama, olesklema. Määrsõnaliited:kindlalt, kiiresti, reedeti, rinnutsi, rinnakuti, rinnastikku, pikali. Nulltuletus-liidetakse tegusõna tunnused ja lõpud otse tüvele. Liitsõna moodustusosad on tüved, mis teineteisele liidetakse. Liitumismallid:tüveline, lühitüveline, nimetavaline, omastavaline. Põhiosa annab põhitähenduse, täiendosa täpsustab ja kitsendab seda.
Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne Deskriptiivsõnade hulgas on ka ühesuguse tüvelõpuga käänd- ja määrsõnu. Nt.: vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna). Tuletamine võib toimuda ka alussõnata, sel juhul liitub liide deskriptiivsele tüvele vm kinnistüvele. Tuletusahel, sõnapere. 22. TULETIS on liite abil moodustatud sõna. Koosneb juurtüvest ja ühest v mitmest tuletusliitest
Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15)
2. Tuletusliited väljendavad üldist (abstraktsemat) tähendust, sõnavara pidevalt uute sõnade- Igapäevastest sõnadest on suhteliselt pikad allmaaraudteejaam ja väikeautolammutus- mis on raskesti kirjeldatav. Näiteks tuletusliite -ta (vaha-ta-ma, ga täiendada. töökoda. elus-ta-ma, kurjus-ta-ma) tähendus on natuke erinev iga eel- Tüvisõnu on eesti keeles vaid Veel pikemaid sõnu võib ohtrasti leida eri-
inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5. ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6. muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8. konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9. p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10. võõrsõnade vigane õigekiri (korrumpeerunud pro korrupeerunud). Sisu- ja stiilivigu: 1. sissejuhatuse liigne venitatus; 2. arutluse aluseks oleva probleemi või teesi mittepüstitamine; 3. mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4. oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5. jutustuse domineerimine arutluse või argumentatsiooni asemel; 6
inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5.ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6.muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8.konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9.p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10.võõrsõnade vigane õigekiri (korrumpeerunud pro korrupeerunud). Sisu- ja stiilivigu: 1.sissejuhatuse liigne venitatus; 2.arutluse aluseks oleva probleemi või teesi mittepüstitamine; 3.mitmekordne teksti lõpetamine (mitu üksteist hõlmavat lõpetust) või lõpetamata jätmine; 4.oskamatus teemakohaselt ja järjekindlalt arutleda; 5.jutustuse domineerimine arutluse või argumentatsiooni asemel; 6
annaabi.ee 
