Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on ebasümmeetriline ehk üks osa väljendab tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast.
· Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus): 1. Liitmine Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar mustsõstar 2. Tuletus Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas mustjas 3. Lühendamine Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon info 4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi · Eesti keele jätkusuutlikus: Arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Eesti võib olla küll de jure (ametlikult) ükskeelne riik, aga de facto (tegelikult) mitmekeelne riik. Põhilisteks keelteks Eestis on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel.
Erinevalt aga liitmisest, on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles (pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us- pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma). Peale selle on eesti keeles selliseid liiteid, mis võivad rajavas (seninägematu), ilmaütlevas (peataolek), kaasaütlevas esineda ainult viimasena, ehk nendega edasituletisi moodusta- (näpuganäitamine) jne. da ei saa. Sellised liited on -lt (naiselikult), -sti (kangesti), -mine
Näide: õnne|likku|de| le|gi. Saab omavahel kombineerida tuletamist ja liitmist, kõige tavalisem moodus on saada liitsõnast tuletusliike lisamisega tuletis. Näide: jalg + pall + ur jalgpallur. Lisaks tuletamisele ja kombineerimisele on ka liitmine ehk kompositsioon, mille puhul liidetakse kaks või rohkem eritüve. Näide: koolimaja. Kasutatakse ka nulltuletust ehk konversiooni, selle puhul ei liideta tuletusliidet, vaid kasutatakse teise sõnaliigi vormide moodustamisel sama tüve. Näide: kammi/ma, kruvi/ma. Tuletiste ja liitsõnade koostisosade tähendused on seotud tema moodustus- osade tähendusega. Näide: autojuht on otsene seos auto ja juhiga. Vahel harva liitsõna ja nende osade vahel seos puudub. Sõnamoodustuses kasutatakse kahte liiki moodustusosi, tüved ja tuletusliited. Igal sõnal on olemas tüvi.
annaabi.ee 
