Millised järgmistest tuletusliidetest moodustavad uue mõiste, millised täpsusta- noorteslängis (matemaatika → mata). Kõige lühendamisaldim sõnade tüüp vad olemasolevat mõistet ja millised muudavad sõnaliiki? on aga isikunimed (Peeter → Pets, Katrin/Kadri → Kata). a) -tar (poolatar, sangaritar) d) -kesi (mitmekesi, kolmekesi) Esitatud näited toovad esile selle, et erinevalt liitmisest ja tuletusest, mida b) -ik (sõrmik, tuulik) e) -ne (tolmune, liivane) c) -lt (rumalalt, poisilikult) f) liiteta konversioon (laulma, sõnama) kasutatakse uue tähendusega sõnade moodustamiseks, on lühendamise taga ökonoomsuse taotlus. Enamik lühendsõnu ei erine tähenduse poolest 4. Erinevalt soome keelest ei saa eesti keeles igast tegusõnast kausatiivliitega uut
6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 18. Elektrolüütide adsorptsioon. 19. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. 20. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. 21
andnud rahuldavat selgitust paradoksile, et lihtlabane tautoloogia- kogum võib olla niivõrd huvitav ja niivõrd üllatav. Tõene selgitus on väga lihtne. Loogika ja matemaatika võim meid üllatada sõltub, nagu nende kasulikkuski, meie mõistuse pii- ratusest. Olend, kelle intellekt oleks lõpmatult võimas, ei huvi- tuks loogikast ega matemaatikast.6 Sest ta suudaks ühel pilgul näha kõike, mida tema definitsioonid implitseerivad, ja järelikult ei saaks loogilisest tuletusest iialgi teada midagi, millest ta juba täiesti teadlik ei oleks. Ent meie intellekt ei ole sellel tasemel. Me suudame oma definitsioonide järeldusist ühe pilguga kind- laks teha ainult tibatillukese osa. Isegi nii lihtne tautoloogia nagu `91 × 79 = 7189' jääb väljapoole meie vahetu taipamise piire. Et end veenda, et `7189' on sünonüümne `91 × 79'-ga, peame võtma appi arvutamise, mis on lihtsalt tautoloogilise teisenda- mise protsess -- s.t protsess, mille abil me muudame väljendite
iii. vrd Hupel: nöäl (nõel), sanna (sõna) · 1838 (balti)saksa estofiilide Õpetatud Eesti Selts F. J. Wiedemann "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch" (1869) · akadeemiline (deskriptiivne) · 50 000 märksõna esimesed keeleteaduse doktorid · Veske 1872 (Leipzig) võrdlev keeleteadus, 3 väldet · Hermann 1880 (Leipzig) võrdlev keeleteadus · Hurt 1886 (Helsingi) tuletusest esimene ükskeelne (?) sõnaraamat · Grenzsteini "Eesti sõnaraamat" (1884) keeleuuendus · Aavik "Uute sõnade sõnastik" 1919 keelekorraldus (Veski) · ÕS-ide ajastu algus: "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" (1918) · viimane: 2006, järgmine: 2013 · ca 40 oskussõnastikku Mati Hint (Keel ja Kirjandus 2/2012): kumbagi "ei saa pidada keeleteadlasteks"
mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja mille moodul on võrdne dr v= =r dt 96. Defineerida punkti liikumise kiirus ja kiirendus. Kirjutada ka valemid. Kiirusvektoriks nimetatakse niisugust vektorit, mille rakenduspunktiks on trajektoori see punkt, kus liikuv punkt parajasti asetseb, mis on suunatud mööda trajektoori putujat liikumise suunas ja mille moodul on võrdne absoluutväärtusega kaarepikkuse s tuletusest aja t järgi. Kiirus on keha kohavektori muutus mingi aja jooksul. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust, iseloomustab kiirust ajaühikus. dv v=ds/dt a = = v dt 97. Mis vahe on avaldistel v ja v ? Esimene on kiirusvektori tuletis aja järgi. Teine on skalaari tuletis aja järgi. 98. Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev?
mööda trajektoori puutujat liikumise suunas ja mille moodul on võrdne dr v= =r dt 96. Defineerida punkti liikumise kiirus ja kiirendus. Kirjutada ka valemid. Kiirusvektoriks nimetatakse niisugust vektorit, mille rakenduspunktiks on trajektoori see punkt, kus liikuv punkt parajasti asetseb, mis on suunatud mööda trajektoori putujat liikumise suunas ja mille moodul on võrdne absoluutväärtusega kaarepikkuse s tuletusest aja t järgi. Kiirus on keha kohavektori muutus mingi aja jooksul. Kiirenduseks nim kiiruse muutumise kiirust, iseloomustab kiirust ajaühikus. dv v=ds/dt a = = v dt 97. Mis vahe on avaldistel v ja v ? Esimene on kiirusvektori tuletis aja järgi. Teine on skalaari tuletis aja järgi. 98. Kas punkti normaalkiirendus võib olla null juhul, kui punkti kiirus on nullist erinev?
annaabi.ee 
