varasematest teooriatest erinevalt pole kitsendused absoluutsed. OT põhiprintsiipid: 1) ainult kitsendused, transformatsioonireegleid pole 2) ei produtseerita pind- ja süvavormide vahepealseid vorme 3) kitsendused on universaalsed, aga neid võib rikkuda 4) keeltevahelisi erinevusi põhjustavad erinevused kitsenduste hierarhias. OT grammatikal on kolm komponenti: 1) leksikon sisaldab süvavorme; ei ole keelespetsiifilisi piiranguid; peab olema minimaalne (st ei tohi sisaldada tuletatavat infot); leksikoni valitud info ei tohi mõjutada väljundit. 2) generaator genereerib kandidaadid 3) hindaja valib sobivaima kandidaadi; kitsenduste hierarhia; kitsendus peab olema tüpoloogiliselt põhjendatud. Olulised mõisted: 1) leksikaalne fonoloogia fonoloogiakitsendused on alati universaalsed 2) piirangud ehk kitsendused keelavad teatavate omadustega pindvormid 3) identsuskitsendus ustavuskitsendusi rikuvad need kandidaadid, mis pole identsed selle süvavormiga, millest
Argument võib olla esitatud: 1) Sõnaselges otsetähendusega kõneaktis 2) Kaudse tähendusega mõistukõnes 3) Mittesõnalise teo või märgiga, mille argumentatiivne tähendus on mõtteliselt sõnastatav (nt röövel näitab nuga, see sõnastab selgelt et anna raha ja mobiil siia). Argumendi mõtte osaks on esitusviis. Argument peab olema informatiivne, esitades midagi uut. Argumedi struktuur kannab kahesugust teavet: eeldustega kinnitatavast ja nendest tuletatavat. Informatsioon on kvantitatiivne ja kvalitatiivne. Argument peaks olema selge ja veenev, loogilise struktuuriga. Kui üksik väide ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. Varjatud eeldusi ei tohi juurde ise mõelda. Esitusviisi juures tuleb esitada kriitiline küsimus: kas tegemist on tõlkega? Näide: iseenda valitsemine on suurim võit. Vaikiv eeldus on, et iseenda valitsemine on ilmselt raske
raalprojektsiooniks ehk perspektiiviks. Kui kujutamiskiired kulgevad paralleelsetena, on projekteerimise tulemuseks paralleelprojektsioon. Ekraanile kaldu langevad paralleelkiired annavad kaldprojektsiooni. Ekraani suhtes risti võetud paral- leelkiired võimaldavad saada eseme (objekti) kujutise ristprojektsioonis ehk ortogonaalprojektsioonis. Tehnilistel joonistel kasutatakse paralleelprojekteerimisega tuletatavat ristprojektsiooni. Kujutava geomeetria seda osa, mis käsitleb kujutiste tuletamist geomeetrilistest kehadest projektee- rimise teel, nimetatakse projektsiooniliseks joonestamiseks. 4. Punkti ja sirge projekteerimine Punkti kaksvaade Võetakse kaks teineteisega ristuvat tasandit (sele 11a) ja nimetatakse see, mis on horisontaalasendis – põhiekraaniks ning teine, mis on vertikaalasendis – esiekraaniks. Ekraanide ühisosa nimetatakse teljeks x.
D S d t , (2.3.3) V S D, (2.3.4) V S (1 d t ). (2.3.5) Kui tähtpäevaväärtuse asemel on antud võlakirjasumma, siis tähtpäevaväärtuse arvutamiseks saab kasutada valemist (2.3.5) tuletatavat valemit V S . (2.3.6) 1 d t Näide 2.3.6. Andi on 3. märtsil välja antud 200 päevase perioodiga intressi mitteteeniva võlakirja, mille nimiväärtus on 1600 EURi, valdaja. Ta diskonteeris selle sama aasta 8. juunil pangas. Millised olid
annaabi.ee 
