MOWGLI 1. Kes kostsid selle eest, et Mowgli võetakse vastu Seonee hundikarja? 2. Millist märki kandis Bagheera oma kaelal lõua all? Kuidas ta oli selle saanud? 3. Keda ja miks kartsid ahvid rohkem kui mistahes olevust kogu dzunglis? 4. Miks tahtis Buldeo surnud Shere Khani vurre kõrvetada? 5. Kes kuulutas välja veerahu? Mida see tähendas? 6. Keda nägid külaelanikud Messua hütis, kui nad tormasid sinna, et nõid ja nõiamoor tulesurma saata? 7. Millise karistuse mõtles Mowgli välja külale, kus elanikud olid teda kividega loopinud ning tahtnud tappa Messuat? 8. Kobrade Isa valvas ikka veel saja kuninga varandusi. Mille võttis Mowgli aarete seast kaasa ning miks ta selle paar ööd hiljem Valgele Kobrale tagasi viis? 9. Kes on doul? Miks tulid doulid suure karjaga Vabale Maale? 10. Millise plaani mõtles välja Kaa doulide hävitamiseks? 11. Pärast jahti doulidele soovitas Akela, et Mowgli läheks tagasi oma rahva juurde
suutnud Tiiu seda teha ja läks üksi, mille peale vanamees Tiiule suurt piina lubas. Kodus avastas aga mees, et ta naine on kadunud ja läks teda otsima. Otsingud aga ebaõnnestusid ja mees sai vihaseks. Külatark rääkis, et too naine käivat libahundiks ja ta tuleks kohtu alla viia. Kui mees koju läks, oli naine juba voodis. Seepeale läks mees kohe kohtusse ja ka naine kutsuti sinna. Seal mõisteti naine sortsiks, libahundiks ja muuks kurjategijaks ning otsustati saata ta tulesurma. Kui tuleriit naisele põlema pandi, tuli aga suur udu ning kui see lõpuks hajus, oli naine kadunud. Udumäe kuningas oli ta päästnud ja mäele tagasi viinud. Ja kuigi Tiiul olid seal nüüd hea päevad, igatses ta ikkagi lapse järele. Kuningas tundis ema mõtteid ning lasi lõpuks ka tütre Udumäele tuua, siis oli naise õnn täielik. Külas aga arvati, et Tiiu olnud libahundina lapse ära viinud. Põud ja muud probleemid saatsid küla aga iga suvi.
segamini nagu pudru ja kapsad ja nii oli ka mul seda parem lugeda. 6) Ajalehe kaudu sain ka palju huvitavat teada: · Tol ajal olid juba aksutusel fotograafias filmid ,,Kodak", mis on ka tänapäeval tuntud ja läbilööv mark maailmas. · Sain väga palju uut ja huvitavat ajaloost teada- Hiina ja Jaapanai tüli, Läti peaministrist. · Heinategu oli aasta tähtsaim sündmus ja siis pöörati tähelepanu aind sellele . Ajalehes on kirjeldatud kolme lapse tulesurma, kus lapsevanemad unustasid oma võsukesed aita ja kus nad oma õnnetus lõpu leidsid, põledes koos koearga aita sisse. · Võrumaad laastas tugev rahetorm, mis hävitas 20-ne talu viljad ja purustas mitmed talud, algul kui ma sed lugesin, ei suutnud ma seda uskuda, sest Võrus, kus rahet sajab väga harva oli see minu jaoks utoopiline ja uskumatu uudis.
· Pattudest lunastas A) kirikule meelepärane elu B) klooster C) kerjusmunk D) osavõtt ristiretkedest E) indulgents(patukahetsuskiri) · Tähtis on inimese hing · Keha on patune · Patt (üleastumine piiridest) · Kunst ei pööra tähelepanu inimese välimusele · Kiriku müüdid(pühakud) · Inkvisitsioon( katoliku kiriku kohtu- ja politseiorgan, võitles ketserluse vastu(tulesurm kuni 19. saj 1450 1700 mõisteti tulesurma nõiduse pärast umbes 100000 inimest)) EEPOS -legendid kangelastest -laul, böliina, saaga -tavaliselt värsivormis "Vanem Edda" - 12.- 13. saj, Islandi - õpik poeetide jaoks - tekstid pärinevad 9-10 sajandist - värsivormis "Lugu Igori sõjaretkedest" - 12. sajand - Vene "Niebelungide laul" -12. sajand
Aasta hiljem peale seda sattus Jeanne Compiègne'i lähedal burgundide kätte vangi ning ta anti üle inglastele kes korraldasid 1431 aastal kohtuprotsessi. Seejuures kuningas Charles, keda Jeanne oli aidanud troonile pääseda, ei teinud neiu päästmiseks kahjuks mitte midagi. Jeanne’ile esitati süüdistus nõidumises ja ketserluses, teda kuulas üle kolmkümmend teoloogiadoktorit, nelikümmend juristi ja seitse arstiteadlast, kes ta lõpuks tulesurma mõistsid. Veidi aega enne kohtuotsuse täideviimist kirjutas Jeanne alla dokumendile, millega ta oma vaadetest lahti ütles. Selle peale mõisteti talle eluaegne vangistus. Jeanne aga võttis ülestunnistuse tagasi ning ta põletati tuleriidal Rouen’i turuväljakul 30.mail aastal 1431. Inglaste arvestuse järgi oleks Charles’i kaitseingli ketseriks kuulutamine pidanud tema hea maine hävitama ning nende endi lüüasaamine Orléansi all 5
surma puhul pole mainitud põlemisega kaasnevat piina; ka väike Nikas, kui emalõvi käpahoop ta seljaliha vööni lahti kisub, ei kannata valu käes, vaid järgib teedosutavat heli ja jookseb “järjest avarama avaruse ja valgema valguse poole“21, kuni juurdub kadakana kõrgel luiteharjal. Ilu muudab kannatuse millekski muuks. Milleks ja kuidas? Tegemist on kunstiteosele eriomase nähtusega: vaevalt et tegelikus elus “tuleõie“ ilu lähedase inimese tulesurma ülendaks; ilu tunduks pigem vastupidi kohatu, absurdne kategooria. Surma saab ilusaks ülendada siis, kui see on juba möödas – matuserituaali kohta võib ütelda “ilus“. Kirjandus, sõna vahendusel loodud alternatiivne tegelikkus, võib aga kannatuse iluga ühendada, ilma et tekiks dissonants. Kas nii tekib katarsis? Või sobiks ilu ja kannatuse ühendust pigem kinnistama üleva mõiste? Milles õieti seisneb üleva ja katarktilise erinevus, kas tegu pole mitte sünonüümidega
otseselt Moosese seadusele Vanast Testamendist: ,,Nõida ei tohi ellu jätta." Aastal 1650 kodifitseeris Philipp Crusius ,,Eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõiguse", mis eraldas nõidumise patus erinevaid astmeid. Need, kes ristiusust lahti ütlesid ja kuradiga liidu sõlmisid, temaga kõlvatusi tegid, nõidumisega ning mürgi abil või ilma mürgita inimesi ja loomi kahjustasid ning seda tunnistasid, tuli tulesurma mõista. Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi, kes tegelesid ennustamisega või uudishimu hajel kuradiga rääkisid, õnnistamisega haigusi ravisid, kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid. Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema.
lindpriidega suhtlemast. Neid peeti ülegallialiselt neetuks, mis tähendab, et toimus ülegallialine kommunikatsioon. Pole teada, kas druiidide võim oli kinnitatud mingite hõimulepingutega, kuid druiididel oli keltide seas kindlasti väga suur mõjuvõim. Igas kogukonnas oli muidugi ilmalik kohus. Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu ette ning see mõistis ta tulesurma. Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes. Hiitele võisid läheneda ainult preestrid. 22. Keltide ohverdamiskombed. Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri
GIORDANO BRUNO (1548-1600) Sünnib Nola linnakeses Napoli lähedal. Tegelik eesnimi on Filippo, Giordano on munganimi. 15-aastasena astub dominikaanlaste ordusse; pärst ordust väljaastumist läheb ta rändama - Genf, Pariis, Oxford, Marburg, Wittenberg, Praha, Helmstedt, Frankfurt. Pärast 15 aastast rännakut kutsub üks Veneetsia aadlik ta tagasi kodumaale, kuid annab siis kohe inkvisitsioonivõimudele üle. Pärast 7 aastat vanglat mõistetakse Bruno tulesurma. On mõjutatud uusplatonismist, Nicolaus Kusanusest ja Kopernikusest. Loob metafüüsilise süsteemi, mis on vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Järgib Kopernikuse heliotsentrilist maailmapilti. Leiab, et maailm pole piiratud vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast maailmadest. Lõputu universumi mõtte laenab Cusanuselt. Universum tervikuna on igavene ja liikumatu, kuna universum ise on kogu olemine. Lõputu Jumal saab luua üksnes lõputut. Jumalik on kõigis looduse vormides